Aprilli esimene dekaad

02.04.2012

10. aprill

Täna olin siis enne kukke ja koitu Haapsalu promenaadil jalutamas, aga siia ööbima jäänud punanokk-varte polnud kusagil. Tundub, et kordub mõne aasta tagune lugu. Siis ilmutasid punanokad samas kohas ennast pikema aja jooksul, aga mõni mees pidi õige mitu korda bongamas käima, kuni lõpuks linnud ära nägi. Vaatasin täna Haapsalu ümbruse rannad ja lahesopid päeva jooksul mitu korda üle. Õhtul oli otsijaid teisigi, bongareid tuli Haapsalust ja Tartust, aga linde täna enam ei leitud. Ehk on homme rohkem õnne. Vastasel korral hakkab kerge bongarimasendus peale tulema. Peab vist Senderile miskit paremat meelehead pakkuma.

Uue liigina nägin täna Põgari rannaniidul soorüdi, minu 2012.a nimekirjas on nüüd 153. linnuliiki.

9. aprill

Juba varavalges sai Põõsaspea neemele staiama mindud. Oli küll ilus hommik, aga suuremat sorti lindude liikumist ei toimunud. Vähesel määral mustvaeraid, hahkasid, kormorane, aule ja valgepõsk-laglesid siiski rändas itta. Rändajate hulgas oli ka üks sarvikpütt ning merelt tuli randa maha kõrvukräts. Mõlemad on minu aastanimekirja uued liigid, kokku olen 2012. aastal vaadelnud nüüd 152 linnuliiki.

Teel Tallinnasse sai taas Keila külje all olevad Tuula põllud üle vaadatud. Hanesid oli üleujutatud heinamaadel endiselt kõvasti – kokku vähemalt 8000 lindu. Suure massi seest leidsime taas punakael-lagle üles, silma hakkas ka üks lühinokk-hani. Lisaks õnnestus 9 kaelarõngast ära lugeda – 6 rabahane, 1 suur-laukhani ja 2 väikeluike.

Kuna Ukul jäi laeva väljumiseni parasjagu piisavalt aega, siis sai pärastlõunal veel ka Jõelähtme prügila aia taga kajakaid torutamas käidud. Alal tegutses vähemalt 5000 kajakat, aga esmapilgul kedagi põnevat teiste hulgast ei leidnud. Selle teadmisega me sadamas ka laiali läksime.

Jääkajakas Jõelähtme prügilal 09.04.2012, leitud alles fotolt. / foto: Uku Paal

Aga kella kuue paiku õhtul läks äkki kiireks. Algatuseks teatas Uku, et prügilas tehtud fotodelt leidis ta suure kajakaparve seest ühe jääkajaka. Seda elukat me (vähemalt mina) kohapeal üldse ei märganud. Ja peaaegu samal hetkel saabus info, et Pärnumaal Orikülas nähti eile õhtul sinisaba! Fotot linnust näeb Estbirdingu galeriis. Seda lindu on linnuharulduste komisjoni andmetel Eestis varem üldse vaid 3 korda kohatud, viimati 1995. aastal. Kuna olin just Pärnumaale suundumas, siis otsustasin asja kohapeal uurimas käia, ehk on lind veel kohal, ehkki lootust nagu eriti polnud. Aga nii kõva rari puhul tuleb igaks juhuks vähemalt üritada. Sai siis alal kuni pimedani ringi vaadatud, sinise sabaga lindu siiski enam ei leidnud. Aga siis tuli Rariliini kaudu teade, et Haapsalus on promenaadi serva 2 punanokk-varti ööbima tulnud. Selle peale keerasin otsa ringi ja suundusin Pärnumaa asemel Haapsallu. Öösel tänavavalgustuse valgel polnud rannas kedagi näha, sai mõneks tunniks magama mindud, et siis hommikul varakult platsis olla.

8. aprill

Sõrve säärel oli hommikul ilus selge ilm, aga natuke külmavõitu ja tugeva põhjatuulega erilist rännet ei toimunud. Pigem liikus osa lindudest hoopis lõunasse tagasi, näiteks kaelustuvisid tuli paari tunni jooksul põhjast tagasi umbes 1500. Uutest saabujatest võis hommikul Sõrve säärel näha kahte jõgitiiru ja nelja tutt-tiiru. Saaremaalt sain oma aastanimekirja veel ühe uue liigi – roo-loorkull rändas Tehumardi külas põhja suunas.

Päeva teisel poole sai juba Läänemaa märgalasid üle vaadatud. Luiki, hanesid, parte, varte, kosklaid ja teisi veelinde olid kõik kohad täis. Kõiki põnevamaid vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasis. Uutest liikidest lisandus minu aastanimekirja Põgari rannaniidul tutkas ja Saunja lahel hüüp. Minu 2012.a nimekiri sai täna juurde 5 uut linnuliiki, kokku on neid nüüd 150.

7. aprill

Eile hommikul pidin Tallinna sadamast linnuvaatlejate raskekahurväe peale korjama, aga laevast astus maha vaid pool seltskonnast – Ukker ja Gusse. Kaks meest – Jände ja Tuukka – jäid Helsinki sadamas liiga pikalt kohmitsema, laeva uksed pandi nina all kinni ja nii nad laevast maha jäidki. Kuna pühade puhul oli reisijaid palju ja uusi pileteid polnud lootustki saada, siis üle lahe nad enam ei pääsenudki, isegi kopteriga mitte. Uskumatu lugu, mida veel aastaid meenutatakse.

Retkesihiks oli meil Sõrve linnujaam Saaremaal. Teel tegime peatuse Keila külje all Tuula põldudel, kus praegu on maas umbes 10000 hane. Suurest hanemöllust leidsime uuesti ka siin juba mõnda aega peatunud punakael-lagle üles. Mitmed linnuvaatlejad on seda lindu korduvalt bongata üritanud, aga alati pole see õnnestunud. Meile hakkas see elukas aga kuidagi väga lihtsalt silma. Oma aastanimekirja 142. liigiks sain Tuula põldudelt luitsnokk-pardi.

Täna oli Sõrve säärel õige vastik ilm – kogu päeva sadas lund, aga see meid eriti ei kohutanud. Kompasime mitu korda linnujaama ümbruse rannad ja niidud läbi ning vaatasime põhjalikult siinsed lindude toitmiskohad üle. Linnujaama ümbrus ja tegelikult kogu Sõrve säär kihas lindudest. Halva ilma eest otsisid varju paar tuhat vintlast, peamiselt metsvindid ja urvalinnud. Põnevamatest lindudest hakkas teiste hulgas silma vähemalt 5 hele-urvalindu ja 23 suurnokk-vinti. Uutest saabujatest leidsime hommikul Sõrve säärelt ühe väikekoovitaja ja tõmmukajaka ning õhtul lendas üle 2 räusktiiru. Loode majaka juures olla kividel 3 tutt-tiiru istunud, aga kuna ise torutasin sel ajal merd, siis need elukad jäid täna mul nägemata. Seega lisandus täna minu 2012.a nimekirja 3 uut liiki, kokku on neid nüüd 145.

Kui Sõrve säärel oli täna väga halb ilm ja ränne olematu, siis Kablis oli täna väga kõva rändepäev. Täpsemalt saab lugeda Kabli linnujaama päevaraamatust.

5. aprill

Pika retkepäeva jooksul sai suur osa Pärnu- ja Läänemaa parimaid veelindude rändepeatuspaiku üle vaadatud. Hommikul alustasin Häädemeestel, teele jäid Audru polder, Matsalu laht (Keemu, Haeska), Põgari, Haapsalu ja õhtul jõudsin isegi veel Keila külje alla Tuula põldudele. Kui eile õnnestus vaid paar kaelarõngast ära lugeda, siis tänane saak oli oluliselt parem – kokku 12 rõngast, sh 2 väikeluike, 1 rabahani ja 9 suur-laukhane. Tänavu on mul õnnestunud juba 30 kaelarõnga koodid ära lugeda.

Naaskelnokk, 05.04.2012 Põgari / foto: Margus Ots

Minu aastanimekirja lisandus päevaga 3 uut liiki. Matsalu rahvuspargi aladel märkasin Meelvas tee servas raplevat tuuletallajat, Kloostri vanal pesapaigal istus valge-toonekurg ja Põgari rannaniidule olid naaskelnokad kohale jõudnud. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 141. linnuliiki.

Päeva rariuudis tuli Kablist, seal nähti stepi-loorkulli. Väga varane leid, s.t. läbi aegade varaseim leid Eestis. Tavaliselt eksib see liik meile aprilli lõpus ja mai alguses. Ise leidsin aga uuesti üles mõni päev tagasi Keila külje all Tuula põldudel nähtud punakael-lagle. Tavaliselt see liik eriti hästi bongatav ei ole, sest haneparved liiguvad pidevalt ringi ja suurest parvest on üksikut lindu väga raske üles leida.

4. aprill

Linnuretk Pärnumaale kulges suure ringiga Laeva ja Navesti poldrite kaudu. Üleujutatud poldrid olid paksult luiki, hanesid ja parte täis, aga kedagi eriti põnevat siiski ei leidnud. Mõlemal poldril oli uue saabujana kohal aga suurkoovitaja, tegemist on minu aastanimekirja 137. linnuliigiga.

Pärastlõunal oli Pärnumaa heades „haneaukudes” Uulu ja Häädemeeste vahelistel põldudel tuhandeid linde näha. Aga haned olid nii närvilised, et tõusid juba vähemalt kilomeetri kauguselt lendu ning raride ja kaelarõngaste otsimisest ei tulnud midagi välja. Ka õhtune kakuretk ei olnud just eriti tulemuslik. Ehkki ilm oli selge ja vaikne, õnnestus Luitemaa metsadest vaid üks värbkakk üles leida. Pole õrna aimugi, miks kakud häält teha ei tahtnud? Siin peaks alati mitu liiki kuulda olema. Õhtune metsaretk siiski ilma uue liigita ei jäänud, aastanimekirja 138. linnuliigiks sain lõpuks metskurvitsa.

3. aprill

Täna sadas Tartu ümbruses paks lumekiht maha. Sai kohe vaatama mindud, et mida saabunud rändlinnud selle peale kostavad. Aardla poldri haned paistsid küll väheke nõutud olevat. Tavapärased toitumispõllud olid paksu lume all ja linnud lendasid lihtsalt sihitult ringi. Keskpäeval käivad haned poldril üleujutatud alal magamas, konutasidki siis teised nüüd lombi servas lumes.

"Lumehaned" Aardla poldril 03.04.2012 / foto: Margus Ots

Ka näiteks kiivitajad, kuldnokad, linavästrikud ja põldlõokesed kogunesid lompide juurde, sest sealt võib vähemalt midagigi söödavat leida. Suuremaid värvuliste (vintlased, lõokesed, kuldnokad) parvesid oli toiduotsingul mitmel pool ka teedel näha. Loodetavasti sulab allasadanud paks lumekiht lähipäevadel ikka ära ja juba saabunud rändlinnud nälga ei jää.

Kiivitaja, 03.04.2012 Sangla polder / foto: Margus Ots

Täna õnnestus Võrtsjärve idakalda põldudel ka 4 kaelarõngast ära lugeda (3 suur-laukhane, 1 rabahani). Kui enamasti näeme siin talvitusaladel märgistatud hanesid, siis täna leitutest olid 2 suur-laukhane rõnga kaela saanud Venemaal Kostroma kandis, üks 2008. aastal ja teine 2010. aastal. Mõlemat lindu oli korduvalt Lääne-Euroopa talvitusaladel nähtud, nüüd tuli esmakordselt taasleid ka rändeteelt.

1. aprill

Eile hilisõhtul ilmateadet vaadates tundus, et varahommikune ilm Virumaal peaks selge ja vaikne tulema ning tekkis kiire plaan kaku- ja kanaretkele minna. Paar tundi magamist ja saigi Ida-Virumaa soode vahele sõidetud. Hommik oli tõesti ilus, aga jube külm oli. Auto termomeeter näitas kella viie paiku –9, aga järgneva paari tunni jooksul läks veelgi külmemaks. Vaatamata krõbedale külmale olid kõik kohad tetrede mulinat täis ja õnnestus ka mitut metsist näha, aga retke peamine sihtmärk – rabapüü – jäi seekord leidmata. Ei tea, kas kõva külm pani rabapüü noka kinni? Selle eluka pärast tuleb millalgi aprillis vähe soojema ilmaga uuesti üks rabaretk ette võtta.