Aprilli teine dekaad

12.04.2012

20. aprill – euroopa kaelustäks

Sajune ilm andis lootust, et rändelt on palju värvulisi maha sadanud. Seetõttu sai taas Lääne-Saaremaa randadele kompama mindud. Karala rannas siiski suurt kedagi polnud, aga Rahustes oli taas põnevaid elukaid näha. Rändelt maha sadanud värvuliste hulgas hakkas tänagi silma vähemalt 2 lapi tsiitsitajat ehk keltsalindu ning meeldiva üllatusena tegutses koos lõokestega ka üks sarviklõoke. Tegemist on meil suhteliselt haruldase läbirändajaga, keda sel kevadel on Eestis aga õige mitu korda kohatud. Tõenäoliselt võiks seda liiki läbirändel sagedamini leida, aga meil lihtsalt ei jälgita eriti värvuliste rännet. Tänavu on juhtumisi Kablis ja Kihnus rändeprojektid töös ja kohe on ka vaatlusi rohkem. Ka Rahustes vaadeldi mõned päevad tagasi kahte sarviklõokest. On mingi tõenäosus, et tänane lind on üks neist varem vaadeldutest, aga ilmselt oli see ikka uus lind.

Rahuste rannas leidsin oma aastanimekirja veel ühe uue liigi – ühes vesisemas kohas läks jalge alt mudanepp lendu. Juba paar päeva varem märkasin Karalas autost vaevu meetri kauguselt kahte lindu lendu tõusvat, kes tundusid just mudanepid olevat, aga siis kadusid nad enne ära, kui ma autost välja sain ja liigimäärang jäi lahtiseks. Sedagi lindu kohtab pigem läbirändel, pesitsejana on ta meil haruldus.

Euroopa kaelustäks, emaslind, 20.04.2012 Kabli / foto: Margus Ots

Rahustest lahkudes olin valiku ees, kas kohe tagasi Tartusse sõita või enne mandrile suundumist ka Sõrve säärel ära käia. Otsustamise tegi lihtsaks just õigel hetkel saabunud teade, et Kabli linnujaamas olevat euroopa kaelustäksi nähtud. Saigi siis Tartusse Kabli kaudu mindud. Õhtul Kablisse jõudes selgus hea uudisena, et täks oli veel paar tundi varem linnujaama ees niidul ringi liikunud. Kuna parasjagu sadas üpris tugevalt, siis täks ennast kohe ei näidanud, oli ilmselt kusagil põõsastes peidus. Tunnise ootamise järel saabus veel bongareid ja vihm jäi kah järele ning lind oligi endisel kohal tagasi. Kuna täks oli pelglik, siis sain temast vaid ühe hädise pildi, vähe paremat fotot näeb eElurikkuse andmebaasis. Euroopa kaelustäksi on linnuharulduste komisjoni andmetel Eestis varem vaid 9 korda nähtud, see oli nüüd siis 10. vaatlus. Mulle oli see Eestis 2. vaatlus – 2006. aastal õnnestus ühte lindu täpselt samas kohas näha.

Minu 2012.a nimekirjas on nüüd kokku 175 linnuliiki. Seekordne Saaremaa retk läks vägagi korda, õnnestus mitmeid põnevaid liike näha: roherähn, kaelusrästas, sarviklõoke, mägi-kanepilind, lapi tsiitsitaja ehk keltsalind, randkiur, mudanepp ja tagasiteel siis retke kõige kõvem liik euroopa kaelustäks. Meeleolu on hea, “Big Year” läheb täie hooga edasi.

19. aprill

Roherähn, 19.04.2012 Lääne-Saaremaa / foto: Margus Ots

Varahommikul sai mitu tundi Valjala seirealal (10 × 10 km) roherähni otsitud. Ligemale 20 kohta sai üle vaadatud ja lõpuks ometi õnnestus mul see liik tänavu ära näha. Ühel vanal territooriumil ilmus isaslind välja ja hakkas kõva häälega kilkama. Aga, suureks üllatuseks leidsin veel ühe roherähni hoopis Saaremaa läänerannikult, kust ei osanud seda elukat oodatagi. Torutasin lahel tegutsevaid parte ja äkki hakkas selja taga rähn kilkama. Otsisin linnu üles, oligi taas roherähn. Praeguse seisuga on Saaremaal tänavu 6 roherähni territooriumi üles leitud. See liik polegi siis Eestist veel kadunud. Roherähn on minu aastanimekirja 170. linnuliik ja sellega on kõik Eesti rähnid mul nüüd ka ära nähtud.

Kogu pärastlõuna kulus Karala ümbruse randade ja kadastike ülevaatamisele. Praegu on õige aeg kaelusrästast otsida ja just siinne piirkond olevat selle liigi leidmiseks parim. Rändelt oli maha sadanud hulgim linde, põõsastes ja teedel tegutses sadu, kokku ehk isegi tuhandeid värvulisi – metsvinte, punarindasid, laulurästaid, vainurästaid, hoburästaid, kanepilinde, võsaraate, sookiure jt. Uue saabujana nägin teiste hulgas ka õige mitut metskiuru. Aga, ehkki rästaid oli igal pool, ühtegi kaelusrästast silma ei hakanud.

Igaks juhuks vaatasin enne öömajale minekut päeva jooksul laekunud e-kirjad läbi ja selgus, et kaelusrästast oli keskpäeval Kuressaares nähtud. Kuna lind olevat samas kohas ka juba eile tegutsenud, siis võis oletada, et ehk on ta ka täna õhtul veel paigal. Kihutasingi siis Kuressaarde ja meeldivaks üllatuseks oligi kaelusrästas alles – lendas kadastiku servas ringi. Sellest linnust täna päeval varem tehtud fotot näeb eElurikkuse andmebaasis. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 172 linnuliiki.

18. aprill

Täna sai taas Lääne-Saaremaa randadel hulgutud. Hommikul jälgisin tunnikese veelindude rännet Karala lähistel Katri pangal. Päris kena minek oli – mustvaeraid ligemale 4000, tõmmuvaeraid 210, aule 2700, merivarte 845, lisaks muid liike kah. Täpsemalt näeb eElurikkuse andmebaasist. Päeval sai teine tunnike Salmes staiatud. Röövlinde, keda lootsin siin arvukalt näha, liikus väga vähe, aga näiteks suurkoovitajaid läks tunniga 280. Päeva jooksul rändas neid kokku ilmselt päris suurel arvul.

Kõik lahesopid olid ujuparte täis, eriti arvukalt oli sisse tulnud piilparte. Näiteks Ariste lahe ühes sopis oli korraga 1200 piilparti maas, lisaks veel teisigi liike. Ariste lahelt sain ka tänase ainsa uue linnuliigi – heletildri. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 169 linnuliiki.

17. aprill

Räusktiir, 18.04.2012 Sõrve säär / foto: Margus Ots

Tänane ilm ei olnud Sõrve poolsaarel rände jälgimiseks mitte just kõige parem ja Salmes röövlinde staiata väga ei viitsinud. Sai siis hoopis Lääne-Saaremaal laiemal alal randades ringi kolatud ja rändelt maha sadanud linde otsitud. Uute liikide osas oli kõige põnevam hommikune Rahuste rannaniit. Siit leidsin 2 lapi tsiitsitajat ehk keltsalindu. Üks neist oli väga julge ja poseeris kenasti. Aga, nagu ikka, kaamera aku sai tühjaks just „õigel” hetkel ja sain vaid paar udust kaadrit. Adruvalli servast leidsin siin veel ka 2 mägi-kanepilindu ning neemenukil kivide vahel tegutses randkiur. Kõik kolm on suhteliselt kõvad liigid, neid kohtab üldjuhul vaid läbirändel ja kaugeltki mitte igal retkel ei satu nad vaatevälja. Lisaks sain aastanimekirja uueks liigiks Salmest veel väiketülli, kokku on minu 2012.a nimekirjas nüüd 168 linnuliiki.

Õige mitmes kohas hakkas suuremaid rästaparvi silma, peamiselt hallrästad ja vainurästad. Praegu on õige aeg teiste hulgast kaelusrästaid otsida. Meil on ta haruldane läbirändaja, aga sel aastal on teda Eestis paar korda juba nähtud. Ehk õnnestub endalgi lähimate päevade jooksul kaelusrästale pihta saada, just Lääne-Saaremaa kadastikest ongi teda kõige sagedamini leitud.

16. aprill

Pärast pikka retkepäeva saunalaval mõtteid mõlgutades jõudsin arusaamisele, et kui ma nüüd kohe Ida-Virumaale rabapüü retkele ei lähe, siis järgmine võimalus võib alles ei tea millal tulla. Ilmaprognoos oli just veidi paremaks muutunud ja otsustasin juhust kasutada. Paar tundi magamist ja olingi soo servas platsis. Ilm oli tõesti hea – selge ja vaikne. Rabapüü lasi ennast aga oodata. Oli ikka päris pikalt passimist, kuni lõpuks päiksetõusu paiku üks püü paar korda omapärase mängulaulu kuuldavale tõi. Mõned aastad tagasi sai ligemale poole tunni jooksul mitme linnu kontserti kuulatud. Nüüd jäi see esitus natuke lahjaks, aga järjekordne linnuliik sai kirja. Kokku on minu 2012.a nimekirjas nüüd 164 linnuliiki.

Kavas oli hommikul ka veidi rähniseiret teha, aga kuna soost välja tulles maoli maha lendasin ja kenakesti märjaks sain, siis läks see tahtmine siiski üle. Aga, noh, kõigest ühe tunni jooksul rabapüüd kuulda, kahte metsist ja laanepüüd ning suuremat portsu tetri tegutsemas näha, pole just mitte paha tulemus. Kõiki meie metsakanalisi polegi ma ühe retke käigus vist varem kirja saanud.

Aga retkepäev venis lõpuks väga pikaks. Südaööks olin Tartu kaudu juba Saaremaale jõudnud. Hommikul on kavas Sõrve poolsaarel natuke ringi vaadata.

15. aprill

Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi kevadine linnuretk viis sel aastal Pärnumaale Audru poldrile. Algatuseks saime näha, kuidas rabapistrik rappis golfiväljakul kiivitajat. Suurema osa Eesti pardi- ja haneliikidest saime kah üle vaadatud. Põnevamatest elukatest kohtasime kalakotkast ja kukkurtihast, uutest saabujatest nähti hänilast. Mina sain oma aastanimekirja uueks linnuliigiks mustsaba-vigle, kokku on neid nüüd 163.

13. aprill

Täna sai vaid lühem retk Aardla poldrile tehtud. Uutest liikidest oli kuulda kukkurtihast ja väike-lehelindu. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 162 linnuliiki. Kukkurtihane on juba nädala Tartu ümbruses kohal olnud. Kuna ise olin pikemalt läänerannikul, siis kohtusin alles täna selle linnuga, kuulda oli vähemalt 6 isendit. Väike-lehelind on just viimasel paaril päeval arvukamalt saabuma hakanud, teised lehelinnud tulevad natuke hiljem. Aga soojalainega on lõpuks esimesed suitsupääsukesed kohal, täna nähti neid Pärnumaal Orikülas ja Kabli linnujaamas.

12. aprill

Hommikul sai mõned tunnid Kabli linnujaamas rännet jälgitud. Seal käib sel aastal järjekordne kevadrände seireprojekt, toimuvast saab lugeda linnujaama päevaraamatust. Täna hommikul võis seal päris korralikult värvulisi rändamas näha, aga oli ka muid linde liikumas. Oma aastanimekirja uuteks liikideks sain Kablist kalakotka ja männi-käbilinnu.

Hõbehaigur, 05.05.2010 Kärevere luht / foto: Margus Ots

Õhtuks olin tagasi Tartus, ka teel tuli uusi liike juurde. Häädemeeste küla vahel nägin kivitäksi, esimesed linnud on just viimastel päevadel Eestisse saabunud. Tartumaal Rämsi poldril tegutses üks hõbehaigur. Ehkki Tartumaa märgaladel on hõbehaigruid juba mõnda aega nähtud, polnud see liik mulle sel aastal veel ette sattunud. Tänavu kevadel on hõbehaigru vaatlused taas sagenenud ja võib oletada, et seni ainsale pesitsuspaigale Tartumaal Ilmatsalus lisandub mõni uus koht juurde. Rämsi poldril nägin ka kahte rägaparti. Nüüd on mul tavalisematest veelindudest (hanelistest) sel aastal nägemata veel vaid mustlagle, kelle ränne läheb lahti mais. Ülejäänud haned ja pardid on juba rarid ja nende leidmine saab raske olema. Minu 2012. a nimekirjas on nüüd 160 linnuliiki.

11. aprill

Hommikul vaatasin Haapsalu ümbruse rannad ja lahesopid uuesti üle, aga üleeile Haapsalu promenaadi servas nähtud punanokk-varte enam ei leidnud. Loodetavasti nähakse seda liiki Eestis sel aastal veel ja siis bongamine vast õnnestub. Tegelikult on selle liigi leidmise parim aeg alles tulemas, linnuharulduste komisjoni andmetel on teda meil kõige sagedamini mais kohatud.

Kanada lagle, 11.04.2012 Audru polder / foto: Margus Ots

Võtsin suuna Pärnumaale ja tee peal hakkas Lihula lähistel silma kaljukotkas. Lendas teine kaugemal soo kohal, rongad kannul. Seda liiki polnud ma tänavu veel kohanud. Esimese tõsisema peatuse tegin Audru poldril, kus üleujutatud heinamaadel peatub tuhandeid hanesid ja parte. Põnevaimaks liigiks oli siin vast kanada lagle, keda poldri kõrval oleval golfiväljakul oli 25 tükki ringi jalutamas.

Nurmkana, 11.04.2012 Pulgoja / foto: Margus Ots

Häädemeeste lähistel Pulgoja rannaniidul poseerisid tee servas 2 nurmkana. Veel kümmekond aastat tagasi oli ta suhteliselt tavaline lind, keda võis igal pool teeservades näha. Aga nüüd on ta lausa harulduseks muutunud. Olen sel aastal seda liiki üldse vaid kahes kohas näinud. Ilmselt on kiiresti kasvava arvukusega väikekiskjad nurmkanad lihtsalt nahka pannud.

Õhtuks jõudsin Kabli linnujaama ja siit sain oma aastanimekirja uueks liigiks metstildri. Kokku on minu 2012.a nimekirjas nüüd 155 linnuliiki.