10. august

Sobiva rändeilmaga oli öö jooksul Pulgoja roostik lindudest selgelt tühjemaks jäänud, eilsest sidinast ja sadinast oli varahommikuks vaid vaikus alles. Aga ilmamuutus pani jälle uued linnud liikuma. Linnujaama võrkudesse sattus kõiki meie roolinnuliike (v.a. rarid), lisaks pääsukesi, põõsalinde, lehelinde, ritsiklinde, aga ka mõni hänilane, kärbsenäpp, roohabekas, kadakatäks ja punaselg-õgija, põnevamatest elukatest ka üks kägu ja must-lepalind. Seega päris kirju seltskond tuli päeva jooksul kokku. Tänavu on Pulgoja linnujaamas >2000 linnu rõnga jalga saanud.

Punaselg-õgija, vana isaslind. 10.08.2012, Pulgoja linnujaam. / foto: Margus Ots

Noor must-lepalind, 10.08.2012 Pulgoja linnujaam / foto: Margus Ots

9. august

Pidevate edelatuulte järel tuleb nüüd mitu põhja- või kirdetuulega päeva ja tõenäoliselt on Pulgoja linnujaamas head saaki oodata. Suundusingi taas läänerannikule, aga algatuseks oli kavas Loode-Eesti parimad kahlajaaugud üle vaadata. Aga kui olin juba Läänemaale jõudnud, tuli teade, et Pärnumaal Võistes on hallkibu ennast taas ilmutanud. Selle peale keerasin otsa ringi ja kihutasin kohe Võistesse. Kohale jõudsin hilja õhtul, õnneks vaatlemiseks valgust veel jagus ja sel korral (tänavu 4. katse) õnnestus see elukas lõpuks ka ära näha. Lind tegutses koos teiste kahlajatega samas kohas, kust ta paar päeva tagasi esimest korda leiti. Hallkibu on minu 2012.a nimekirja 267. linnuliik. Kuna olin nüüd juba peaaegu Pulgojale jõudnud, siis tagasi Läänemaale sel korral ei lähe. Jään mõneks päevaks Pulgoja linnujaama rõngastama.

7. august

Hommikul tuli Rariliini kaudu teade, et Pärnumaal Võiste rannas on hallkibu maas. Kuna lind oli paikse olemisega, siis polnud pikka mõtlemist ja kihutasin bongama. Kuna ilm oli vihmane ja tuuline, siis võis oletada, et halva ilmaga lind kuhugi edasi ei liigu. Käisime kogu Võiste ranniku läbi, aga hallkibu siiski uuesti üles ei leidnud. Igat sorti kahlajaid oli küll palju näha, aga otsitavat teiste hulgas ei märganud. Kahlajad olid üldse kuidagi väga närvilised ja lendasid pidevalt ringi. Ilmselt seetõttu, et alal tegutses mitu raudkulli, kes rändelt maha sadanud linde kimbutasid. Otse meie silme all sai raudkull ühe tildri kätte. Loodetavasti polnud see just otsitav hallkibu.

Tänavu on hallkibu Eestis rekordiliselt palju kohatud, kevadrändel vaadeldi teda neljal korral ja sügisrändel nüüd siis veel korra. Olen hallkibu varasematel aastatel Eestis kaks korda näinud, aga tänavused kolm bongamisretke on ebaõnnestunud, seis on tänavu siis 3:0 hallkibu kasuks. Seda liiki võiks teoreetiliselt kuni septembrini näha, ehk läheb veel õnneks.

6. august

Käisin vahepeal kolm päeva Saaremaal ringi, sest linnuralli Estonian Open jaoks on vaja ju kohti üle vaadata. Tänavune Estonian Open toiumub 18. augustil Saaremaal ja ehkki registreerumise lõpptähtaeg on 10. augustil, on juba praeguseks hetkeks teada rekordiliselt palju osalejaid – 17 võistkonda kokku 72 osalejaga. Enim võistkondi – 10 – tuleb Soomest, Eestit esindab 6 võistkonda ja Lätist on tulemas 1 võistkond. Kõigi varasemate rallide (tänavu toimub 18. Estonian Open) võitjad on kohal ja eelmise kahe aasta võidu kordamine saab meil ülimalt raske olema. Isegi esikolmikusse jõudmine oleks suur õnnestumine.

Linnuralli Estonian Open 2011 võitjad - RC & Pets - tööhoos / foto: Uku Paal

Saigi nüüd mööda Saaremaad ringi sõidetud ja vaadatud, kus tasub metsas käia, kus rännet staiata või kus kahlajaid torutada. Viimaste päevade vaatluste osas olen kidakeelne ja seda siiski mitte seetõttu, et konkurentidele parimaid kohti ei reedaks, vaid tõesti ei näinudki kolme päeva jooksul Saaremaal suurt kedagi põnevamat. Kuna parimad Saaremaa linnuaugud on aegade jooksul niigi üles leitud, siis külastasin vähemkäidud kohti, et äkki tuleb kusagilt meeldiv üllatus. Aga ei tulnud. Ralli eeltöö tulemusena on nüüd vähemalt teada, kuhu minna ei tasu. Kindlasti tekib küsimus, et miks ma nii vara eeltööd tegin, targem oleks ju vahetult enne rallit alad üle vaadata? Vastavalt reeglitele ei tohi osalejad nädal enne rallit võistlusala külastada, seega on tänavu viimane võimalus luuret teha 10. augustil.

Linnuralli Estonian Open 2011 kokkuvõtete tegemine Türi Veskisilla motellis / foto: Uku Paal

Võistlus toimub 18. augustil ajavahemikus 3:00-17:00 ja selle aja jooksul väga palju kohti külastada ei jõua. Rallini jäävate päevade jooksul tuleb nüüd kõikvõimalikud plaanid läbi mõtelda ja külastatavate alade osas valik teha, et võimalikult palju liike ikka kokku saaks. Pärast rallit on näha, kes kõige paremad otsused tegi ja kellel lindude leidmisel kõige rohkem õnne oli.

3. august

Kõrkja-roolind - meie kõige arvukam roolind. Linnu hoo- ja tüürsuled on õige kulunud, seega vanalind. Noorlindude suled on praegu värsked ja erksamate toonidega. 03.08.2012, Pulgoja linnujaam. / foto: Margus Ots

Juba alates 1979. aastast on Pärnumaal Häädemeeste külje all Pulgoja roostikus peamiselt roolindude rände uurimiseks linde märgistatud. Pulgoja linnujaamas püütakse ja rõngastatakse linde igal aastal juuli viimasel dekaadil ja augustis. Olen ise linnurõngastusjaamade töös kaasa löönud alates 1985. aastast ja viimastel aastatel olen vähemalt paariks päevaks ka Pulgojale sattunud. Viimastel päevadel on suhteliselt tuuline või vihmane ilm olnud ja Pulgojal väga palju linde pole kätte saadud, kokku on seal tänavu ligemale 1000 lindu rõngastatud. Nüüd tundus, et tuleb suhteliselt vaikse lõuna- ja kagutuulega öö ja hommik ning võis loota, et hommikune saak on eelmistest päevadest suurem. Selle peale otsustasin öösel Pulgoja poole liikuma hakata, et ikka enne päiksetõusu kohale jõuaks.

Rästas-roolind - meie suurim roolind, 03.08.2012 Pulgoja linnujaam. / foto: Margus Ots

Mõne tunni jooksul alates päiksetõusust sattuski linnujaama võrkudesse sadakond lindu, kes kõik said rõnga jalga ja lasti siis kohe taas vabadusse. Valdav enamus täna hommikul rõngastatud lindudest olid kõrkja-roolinnud, tiigi-roolinnud ja soo-roolinnud, lisaks ka mõni suitsupääsuke, pruunselg-põõsalind, salu-lehelind, rästas-roolind ning põnevamatest elukatest ka paar roohabekat.

Noor roohabekas. Nokk on kollane, seega isaslind. Emastel on nokk tumehall. 03.08.2012, Pulgoja linnujaam. / foto: Margus Ots

Lisaks oli Pulgoja rannas põnev hõbehaigrute tegemisi jälgida. Kuna haigrud olid enamasti roo vahel peidus, siis võis nende uhkete valgete lindude arvust aimu saada vaid siis, kui mõni merikotkas kõik lendu ajas. Korraga õnnestus vähemalt 74 hõbehaigrut kokku loendada, aga kuna olin sel hetkel ise kõrge roostiku vahel, siis kahjuks madalamal lendavaid linde ei näinud ja tõenäoliselt võis neid kokku oluliselt rohkem olla. Palju hõbehaigruid oli täna ka teisel pool Pärnut Audru poldril, kus ühes pundis oli korraga 52 lindu näha.

2. august

Olen tänavu enamasti lihtsalt nii sama oma lõbuks linnuretkedel käinud. Nüüd on paras aeg vahepeal ka midagi kasulikku teha. Augustis loendatakse metsakanalisi (metsis, teder, laanepüü) ja selleks on üle Eesti mitukümmend 8 km pikkust loendusrada maha märgitud. Möödunud aastal loendasin ise neljal rajal ja üritan tänavugi vähemalt paar rada läbi käia. Rajad on paigutatud metsamaastikku ruudukujuliselt (külg 2 km), siis on algus- ja lõpp-punkt samas kohas ning ei pea pikka maad auto juurde tagasi vantsima. Rada tuleb läbida võimalikult sirgjooneliselt, olgu ees mis tahes takistused – kinnikasvanud raiesmikud, tuulemurrud, jõed, kraavid või kobraste poolt üleujutatud alad. Saigi täna varahommikul üks Põlva maakonna rada läbi käidud. Ehkki rajal tuli kaks korda oja ületada, olin esimese paarisaja meetriga kõrges heinas niigi kastest läbimärg. Aga ilm oli ilus ja matk oli mõnusalt värskendav. Kagu-Eesti metsades kanalisi palju ei leidu, suuremaid metsamassiive eriti ei ole ja kahjuks on metsad ka korralikult läbi raiutud. Seetõttu polnud üldsegi üllatav, kui tänasel rajal vaid üks laanepüü ette sattus. Möödunud aastal ei kohanud samal rajal üldse kanalisi. Järgmistel radadel leidub ka vanemat metsa ja seal peaks ikka ka mõnele metsisele otsa sattuma, vähemalt möödunud aastal läks õnneks.