Augusti teine dekaad

13.08.2012

18. august – Linnuralli “Estonian Open 2012” Saaremaal

Laupäeval, 18. augustil, toimus Saaremaal järjekordne linnuralli Estonian Open. Osalejaid oli rekordiliselt palju – 19 võistkonda kokku 77 osalejaga. Olime oma vana võistkonnaga RC & Co loomulikult kaasa löömas, sel korral koosseisus Andrus Jair, Mihkel Metslaid, Margus Ots, Uku Paal ja Peeter Raudsepp. Vaja ju kahe eelmise aasta võitu kaitsta. Kuna kõigi varasemate rallide võitjad olid üle pika aja taas kohal, siis ei julgenud kõrget kohta eriti loota, aga esikolmiku kohast siiski unistasime.

Alustasime rallitamist kell 3:00 Mändjala taga Vägara lahe äärest. Seal pääseb kerge vaevaga roostiku vahele jalutama ja lootsime mõne roolinnu või ritsiklinnu kohe algatuseks kätte saada, aga roostikust ei kostnud piuksugi. Augusti keskpaigaks on valdav enamus tuntud lauljatest (nt ööbik, kägu, rukkirääk, roolinnud jt) vait jäänud ja nende leidmine ongi raske. Seepeale suundusime kohe Kuressaare ümbrusse kakke otsima, aga ka nemad ei tahtnud üldse häält teha. Olime juba tunni väärtuslikust pimedast ajast ära kulutanud, aga ühtegi ööliiki polnudki veel kirjas. Kerge ärevus hakkas juba sisse tulema. Aga Viidumäe looduskaitseala ümbritsevatest metsadest hakkas lõpuks liike tilkuma, algatuseks kõrvukräts, siis kodukakk ja lõpuks kolmanda kakuliigina veel ka värbkakk. Kodukakuga oleksime esmalt peaaegu alt läinud. Kuulsime kodukaku häält, mis tundus aga natuke liiga “puhas” olevat. Tekkis kahtlus, et ehk üritab mõne teise võistkonna liige ise vilistades kakku välja meelitada? Ralli reeglite järgi ei ole peibutamine tehniliste vahenditega lubatud, aga ise võib vilistada küll. Igaks juhuks sai siis vastu vilistatud selliselt, et iga linnuvaatleja saaks aru, et tegu on inimesega. Õige kohe oligi pimedas metsas auto uste pauke kuulda ja “kodukakk” sõitis edasi. Õnneks kuulsime hiljem ka ikka “õige” kodukaku ära. Kui kakud käes, siis polnud pimedas muud enam teha, kui tuli mööda väiksemaid metsateid sõita, et ehk hakkab tulede valgel mõni metskurvits või öösorr silma. Üks metskurvits õnnestus lõpuks ikka ka ära näha, aga öösorr jäigi meil leidmata. Õhtul kokkuvõtteid tehes selgus, et ööliikidega oli kõigil kehvasti läinud. Öösorri ja ka metskurvitsat nägid vaid 4 võistkonda, meie kuuldud kõrvukräts osutus lausa ässaks (liik, keda kohtab vaid 1 võistkond), värbkakku kuulis vaid 8 võistkonda, ainult kodukakk oli tavalisem, teda kuulis 16 võistkonda.

Päiksetõusu paiku on parim aeg metsaliikide korjamiseks. Veetsime varahommiku suhteliselt väiksel alal Viidumäe looduskaitseala ümbruse metsades. Kaitseala ennast üritasime vältida, sest Viidumäe on kõigile teada hea metsaala ja ilmselt käis sealt valdav enamus võistkondi läbi ja võistkonnad oleks lihtsalt üksteist segama hakanud. Seetõttu sai varem eelluure käigus leitud teisi häid metsakohti külastatud. Peab tunnistama, et metsas läks meil väga hästi. Saime suure osa liikidest kõigest paarist kohast kiiresti kätte ja saime väärtuslikku hommikust aega teiste kohtade külastamiseks kasutada. Metsast jäi meil kahjuks 3 tavalist liiki – leevike, käblik, vainurästas – üldse nägemata. Õhtul selgus, et need elukad olid ka mitmel teisel võistkonnal registreerimata jäänud.

Estonian Open 2012 osalejad kokkuvõtteid tegemas / foto: Uku Paal

Hommikul oli Lääne-Saaremaal paks udu ja selginemist oodates keerasime enne Undva ninale staiama minekut korraks Jaagarahu sadamasse sisse. Kartsime, et ehk on Undvaski udu ja mere ääres pole veel midagi teha. Jaagarahu sadam osutus ülimalt õnnestunud valikuks. Saime sealt põõsastest ja roostikust mõne minutiga 4 liiki põõsalinde ja 2 liiki roolinde ning lisaks muidki elukaid kiiresti kätte ja taas tekkis lisaaega uute kohtade külastamiseks. Undvas õnneks udu siiski polnud, aga ka rändavaid veelinde polnud. Üksikuid linde siiski liikus ja liigi registreerimiseks piisab ühestki isendit. Kaurid, vaerad, pütid, söödikänn ja mõned teised kohustuslikud mereliigid saime Undvast kenasti kätte, aga aul ja merivart jäid meil nägemata. Hiljem selgus, et aul osutus ässaks (nägi vaid 1 võistkond) ja merivarti kohtas vaid 3 võistkonda. Undva ninal ja mitmel pool mujalgi kohtusime korduvalt ka teiste võistkondadega, mis oli selge märk, et oleme vist õigeid valikuid teinud. Kõik üritasid ju vaid parimaid linnuauke külastada.

Undva nina järel tegime pikema peatuse Lätiniidil, kus heinamaad läbiva vana tee servas põõsastes lausa kihas elu ja tavalisemate elukate hulgast leidsime ka mitu rasket liiki – vööt-põõsalind, väänkael, käosulane. Juba hommikul oli meil nüüd valdav enamus loodetud värvulisi käes ja suundusime läänerannikule kahlajaid ja puuduvaid veelinde otsima. Kahjuks oli läänetuulega veeseis kõrge ja esimese tõsisema peatus tegime alles Rahustes Sõrve poolsaarel. Rahustest küll eriti palju liike juurde ei saanud, aga siinne rannaniit oli ainuke paik, kus näiteks valgepõsk-lagled meile silma hakkasid. Rahustest lõunapoole enam minna ei tohtinud, sest ralli alast oli Torgu vald välja arvatud. Seda tehti ikka selleks, et ralli põnevam oleks. Vastasel juhul oleks valdav enamus võistkondi enamuse ajast Sõrve säärel või selle ümbruses ringi liikunud ja tulemused oleks liiga ettearvatavad olnud.

Teel Kuressaarde tegime peatuse Salme koolimaja juures. Siinsel jõelõigul pesitseb tait ja selle peidulise liigi leidmiseks oli siin ainuke võimalus. Meiega samal ajal otsis samas kohas taita ka Team Sylvia, ühiselt ala kammides õnnestuski roostikust see elukas üles leida. Kuressaare ümbruses külastasime Nasva sadamat, Linnulahte, Kuressaare lahte ja Roomassaare sadamat, kust saime suure osa puuduolevaid veelinde kätte. Põnevamatest elukatest hakkas Kuressaare lahel silma 2 hõbehaigrut. Samu linde nägid samas kohas ka enamus teisi võistkondi. Meil oli üks teine vähetuntud hõbehaigru koht välja otsitud ja lootsime sellest liigist ässa saada, aga Kuressaare linnud rikkusid selle lõbu nüüd ära. Kuressaare linna vahel tuli muidugi varblased üles otsida ja kulutasime päris palju aega ka kaelus-turteltuvi otsimisele. Seda tuvi nägime ise ja mitmed teisedki võistkonnad eelmisel päeval mitmes kohas Kuressaare linnas, ralli käigus jäi see liik aga üldse registreerimata.

Estonian Open 2012 kokkuvõtete tegemine. Võistkonnad hõikavad kordamööda liike välja ja edetabel muutub iga liigi järel. Lõplikud tulemused selguvad pärast viimase liigi väljahõikamist. / foto: Uku Paal

Kuressaarest lahkusime kella 14 paiku, mis tähendas, et aega oli meil veel vaid 3 tundi, ralli lõppes kell 17:00. Esmalt suundusime Oessaare lahele, kus eelinfo põhjal pidi kõvasti veelinde paigal olema. Linde oligi palju, aga kõik kohatud veelinnud olid meil juba ära nähtud. Oessaare laht oli ühtlasi see jutuks olnud hea hõbehaigru auk, nüüdki oli neid valgeid elukaid siin vähemalt 30. Õnneks ilma uue liigita siin ei jäänud – roostikus “ragistas” rästas-roolind. Lisaks saime Oessaare küla vahelt lõpuks kirja haraka, kes näiteks Lääne-Saaremaal pole üldsegi mitte väga tavaline liik ja siin nägime ka 4 valge-toonekurge, keda muidu oleks Valjala ümbruse pesapaikadele otsima läinud. Tänu toonekure kiirele leidmisele tekkis taas pool tundi lisaaega ja suundusime kiirelt Muhu saarele Kõinastu leele, kus lootsime meie hõredale kahlajate nimekirjale olulist lisa saada. Teel tegime esimese tõsisema peatuse Orissaare linna vahel, kus peaks nagu Saaremaa ainuke künnivareste koloonia olema, aga see elukas jäi meil ralli ajal nägemata. Alles pool tundi pärast ralli lõppu jäi üks künnivares kusagil keset Saaremaad maantee ääres silma, aga seda ei saanud enam kirja panna. Väikse väina tammil tegime samuti lühikese peatuse ning torutasime tammist lõunas oleva liivaseljandiku läbi. Linnud olid küll kaugel, aga siit saime lõpuks kirja laululuige ja üllatuslikult ka mustsaba-vigle, kes lõpuks osutus ässaks. Tavalisematest veelindudest jäi meil aga üldse nägemata rohukoskel. Lõpuks selgus, et seda liiki ei kohanud päris mitmed võistkonnad.

Kõinastu lee andiski tublisti liigilisa. Esmalt saime ühest parvest kirja soorüdi, kõvernokk-rüdi ja värbrüdi ning lisaks veel metstildri ja punajalg-tildri. Kõinastu leel liikus miski seltskond puhkajaid ringi, kes meie õnneks kaugemad linnud lausa meie nina alla peletasid. Näiteks ühel hetkel tuli meie ette ka üks lammitilder, kes oligi vist kõige põnevam elukas, keda meie võistkond ralli käigus kohtas. Lammitilder oli muidugi ühtlasi ka ässliik. Ralli lõpuni oli jäänud veel umbes 10 minutit ja suundusime kiiresti kilomeetri kaugusel nähtud karjääri nõmmelõokest otsima. Võtsime ahelikku ja kiirelt ala kammides õnnestuski liik üles leida. Nüüd oli ralli lõpuni veel vaid 4 minutit jäänud, jooksuga autosse ja kiiresti tagasi Kõinastu leele. Jäime nüüd kaugemale kõrgele nõlvale torutama ja üllatuseks saimegi veel viimasel minutil ühe liigi kirja – lombil ujus veetallaja, kes osutus lõpuks samuti ässaks. Lõpuspurt oli meil kõva – viimase paarikümne minutiga tuli 8 liiki juurde!

Tagasiteel Kuressaarde liitsime liigid kokku ja saime tulemuseks 141 linnuliiki. Esialgu ei osanud sellest tulemusest midagi erilist arvata. Eelmisel Saaremaa rallil 12 aastat tagasi oli võitjate tulemuseks 137 liiki, aga kuna sel korral oli palju tugevaid võistkondi osalemas, siis arvasime, et teistelgi läks eelmisest korrast ehk paremini. Aga julgesime siiski loota, et ehk toob tänane tulemus vähemalt esikolmiku koha.

Estonian Open 2012 võitjad - RC & Co: Margus Ots, Peeter Raudsepp, Uku Paal, Mihkel Metslaid, Andrus Jair.

Ralli kokkuvõtete tegemine toimus Kuressaares Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Kui lõpuks kella 22 paiku kogu liiginimekiri oli läbi käidud, siis meie rõõmuks selgus, et olime taas võitnud. Kui kahel eelmisel aastal tuli võit minimaalse vahega, siis sel korral edestasime teist kohta 3 liigiga ja kolmandat kohta 6 liigiga (kõiki tulemusi vaata allpool). Kõigi võistkondade peale kokku vaadeldi 191 linnuliiki, ässasid (liigid, keda kohtas vaid 1 võistkond) tuli kokku 22. Ühtegi kõvemat rari ralli käigus ei vaadeldud, mis oli tegelikult üllatav, sest palju häid linnuvaatlejaid oli saarele lahti lastud. Põnevamatest liikidest kohati ralli käigus näiteks nõmmekiuru, randkiuru, punajalg-pistrikku ja lammitildrit.

Ralli möödus ilma kadudeta, luid ei murtud, autod jäid terveks ja kraavis õnnestus käia vist vaid võitjatel. Vaatamata kurnavale päevale käis ralli “kokkuvõtete tegemine” varaste hommikutundideni, aga ikkagi oli kogu seltskond hommikul jalul ja tegutsemiseks valmis. Rallijärgsel hommikul leiti näiteks Sõrve säärelt tuttlõoke ja Undva ninalt karbuskajakas. Kahju, et neid kõvemaid rarisid ralli käigus ei leitud.

Järgmine Estonian Open toimub 17. augustil 2013 ning siis on ralli alaks Jõgeva ja Tartu maakonnad. Kõigi seniste Estonian Open-ite (1995-2012) tulemusi näeb Estbirdingu veebilehel.

XVIII Estonian Open 18.08.2012 Saare maakond (v.a. Torgu vald)
Kell 3:00-17:00

1. 141 RC & Co: Andrus Jair, Mihkel Metslaid, Margus Ots, Uku Paal, Peeter Raudsepp
2. 138 Takaveto: Margus Ellermaa, Vesa Jouhki, Jukka Salokangas, Andreas Uppstu
3. 135 Team Sylvia: Mika Bruun, Stefan Knopman, Asko Rokala, Roland Sundström, Ari Veijalainen
4. 134 Team Ristisaari: Timo Böhme, Petri Ripatti, Pekka Rusanen, Ari Vuorio
5. 131 Jlo & the boys: Heikki Eriksson, Juho Könönen, Jari Laitasalo, Markus Lampinen, Peter Uppstu
6. 130 FcFallos: Jukka Hatva, Hannu Huhtinen, Tuomas Seimola, Toni Uusimäki
7. 129 Muovilapajengi: Petteri Mäkelä, Tom Nordblad, Jarkko Santaharju, Roni Väisänen
8. 128 Nahkhiirmees: Tuukka Kupiainen, Lauri Mäenpää, Jan Nordblad, Juha Saari, Juha Sjöholm
9. 125 “148”: Ilpo Hanski, Lasse Lindström, Martti Vattulainen, Erkki Virolainen
10. 124 Buteo: Mihkel Jürgens, Madis Karu, Eedi Lelov, Heikki Luhamaa, Tiit Vohta
11. 123 Unioni: Aki Arkiomaa, Risto Lammin-Soila, Gustaf Nordenswan, Pertti Uusivuori
12. 122 Tuhlis ja Nott: Leho Luigujõe, Riho Marja, Tarmo Teppe
13.-14. 117 Bilia: Christer Casagrande, Seppo Grönlund, Jari Markkula, Jyrki Tolvanen
13.-14. 117 Saaremaa Linnuklubi: Andres Kalamees, Andrus Kuus, Rein Nellis, Hannes Pehlak, Veljo Volke
15. 115 Odet: Biti Ojala, Markku Ojala
16. 114 Himantopus himantopus: Ilze Bojare, Ivars Brediks, Andris Klepers, Marcis Tirums
17. 113 Eesti Naised: Marju Erit, Mariliis Märtson, Kadri Paomees
18. 94 Hakit: Kalevi Hietaniemi, Matti Koljonen, Eero Vainio
19. 89 KV²+2: Peep Lassmann, Thea Perm, Kris Voog, Kaarel Võhandu
Liike kokku 191

Ässad (liigid, keda vaatles vaid 1 võistkond):
RC & Co: lammitilder, mustsaba-vigle, veetallaja, kõrvukräts
Buteo: väike-konnakotkas, kaljukotkas, roo-ritsiklind, hallõgija
Takaveto: väikepütt, soo-loorkull, krüüsel
Muovilapajengi: täpikhuik, randkiur, koldvint
Nahkhiirmees: rabapistrik, naaskelnokk
Eesti Naised: välja-loorkull, väikepistrik
Jlo & the boys: kalakotkas
Unioni: sinirind
Tuhlis ja Nott: aul
Himantopus himantopus: rukkirääk

12. august

Piilpart sai ka rõnga jalga, 11.08.2012 Pulgoja linnujaam. / foto: Margus Ots

Veetsin mõned päevad Pärnumaal Pulgoja linnujaamas linde rõngastades. Viimastel päevadel valitsenud kirdetuul lõi linnud liikuma ja roostikku paigutatud võrkudesse sattus lisaks roolindudele ka igasugu muid elukaid: põõsalinde, ritsiklinde, lehelinde, pääsukesi, hänilasi, kärbsenäppe, kadakatäkse, roohabekaid, rootsiitsitajaid jt.

Väänkael kaela väänamas, 11.08.2012 Pulgoja linnujaam. / foto: Margus Ots

Põnevamatest liikidest saime kätte ühe kuldhänilase ja väänkaela ning lausa mitu sinirinda. Suuresilmalisse “kullivõrku” jäi kinni ka üks piilpart, kes pattapanekust siiski pääses, sai hoopis rõnga jalga. Tänavu on Pulgojal kokku ligemale 3000 lindu rõngastatud.

Kollase peaga kuldhänilase isaslindu on lihtne määrata, 19.05.2007 Aardla polder / foto: Margus Ots

Laupäeval rõngastatud kuldhänilane oli noorlind, kelle eristamine tavalisest hänilasest ei olegi kõige lihtsam ülesanne. Hänilased satuvad võrku üldjuhul hilisõhtul hämaras, mil värvide eristamine on raske ja määramisel võib kergesti alt minna. Nii juhtuski kuldhänilase esmasleiuga Eestis.

Noor kuldhänilane. Tavalise hänilase noorlinnust eristab teda hallima ülapoole, laiemate tiivatriipude ja kõrvaala ümbritseva kollaka ringi järgi. 11.08.2012, Pulgoja linnujaam. / foto: Margus Ots

1991. aastal pesitses Pulgojal isane kuldhänilane segapaarina koos tavalise hänilase emaslinnuga. Kui lõpuks lind kinni püüti, siis suureks üllatuseks oli tal rõngas juba jalas. Asja uurides selgus, et lind oli aasta varem (21.07.1990) samas Pulgojal noore hänilasena rõngastatud. Siis lihtsalt ei tuldud selle pealegi, et ka kuldhänilase võimalus on olemas ja kuna mõlema liigi noorlinnud on sarnased, siis tehtigi määramisel viga, mis on igaveseks meie linnuvaatlemise ajalukku kirjutatud.