Juuli esimene dekaad

02.07.2012


10. juuli

Mandril tagasi, suundusin kohe Audru poldrile. Tänavu on seal pikalt vesi peal olnud ja igat sorti linde on arvukalt rändel peatumas. Kui kevadel oli seal vägev pardisupp, siis praegu on kenasti kahlajaid alal tegutsemas. Poldri idaosa on lõpuks kuiv ja linde eriti ei ole, aga läänepoolses osas võis igal lagedamal mudalapil või veesilmal tildrisalka näha.

Mustsaba-vigle, 14.06.2012 Saatse / foto: Margus Ots

Täna hakkas Audru poldril silma 550 mudatildrit , 360 kiivitajat, 200 tutkast, 90 heletildrit, 50 mustsaba-viglet, lisaks vähemal määral teisigi kahlajaid. Ilmselt jäi päris palju linde üldse märkamata, sest kõrgest taimestikust ei paista väiksed tildrid välja ja igale poole ei pääse ka ligi. Vaid siis, kui mõni röövlind linnuparve üles ehmatas, sai vähegi aimu lindude tegelikust hulgast. Ka näiteks lumivalgeid hõbehaigruid, keda peaks ju hästi näha olema, loendasin esmalt kokku 14, aga kui merikotkas üle lendas, tõusis neid roostikust lendu lausa 31. Ei tea, kas hõbehaigrud on kusagil läheduses ka pesitseda üritanud? Põnevamatest elukatest hakkas silma ka üks väikepütt, ma pole seda liiki siin varem näinud. Audru polder on nii suur ala, et seal võib kogu päeva ringi hulkuda ja ikka ei õnnestu kõiki linde kokku lugeda. Tegemist on hetkel lääneranniku ühe parima linnuauguga, soovitan külastada.

9.juuli

Jõudsin Sõrve säärele pärast südaööd, magasin paar tundi ja päiksetõusu ajal olin juba punapea-tsiitsitajat otsimas. Kahjuks selgus, et pärast leidmist eile kella 17 paiku kadus lind ära ja õhtul hiljem teda uuesti üles ei leitudki. Ilm oli eile õhtul ja ka täna hommikul õige tuuline ning ilmselt kandis tuul ta kaugemale sisemaale. Sellisel juhul pole lootustki teda enam üles leida. Keskpäeval, kui tuul oli vaibunud, tegin uue otsimisringi, aga punase peaga elukas jäigi leidmata. Selle asemel jälgisin hoopis punase seljaga linde – punaselg-õgijad toitsid mitmel pool põõsastes poegi.

Punaselg-õgija, 09.07.2012 Sõrve säär / foto: Margus Ots

8. juuli

Sellest armsast rebasekutsikast kasvab lõpuks suur linnupesade rüüstaja, 08.07.2012 Meeksi. / foto: Margus Ots

Täna hommikul sai Peipsi rannikul Mehikoormast Värskani ringi liigutud. Linde suurt ei näinud, vaid vähesel määral rändavaid kahlajaid oli näha – paar salka kiivitajaid tuli Venemaalt üle järve ja Raigla rannas oli 3 soorüdi maas. Raiglas tegi hetkeks rändepeatuse ka üks merisk, kes sisemaal on harv külaline. Just vahetult enne retke laekus info, et Värskas olevat regulaarselt siniraaga nähtud. Sai siis sedagi infot möödaminnes kontrollitud. Sinilindu polnud aga kusagil ja kahjuks tundub, et tegemist oli siiski valemääranguga. Tänasest retkest jäid pigem meelde mitmed rebasepesakonnad, kes lausa keset teed omi asju ajasid. Nende pisikeste „armsate” elukate suureks kasvatamiseks pannakse kahjuks suur hulk linde nahka.

Punapea-tsiitsitaja (Emberiza bruniceps) 08.07.2012 Sõrve säär, Saaremaa. Kui teda puuripõgenike hulka ei arvata, siis on tegemist Eesti 384. linnuliigiga. / foto: Karl Eik Rebane

Õhtul tuli üle mitme aja taas üks kõvem rariuudis – Saaremaal Sõrve säärel pildistati punapea-tsiitsitajat (Emberiza bruniceps). Seda Kaspia merest idas levinud elukat ei ole Eestis varem kohatud. Aga kuna seda liiki peetakse laialdaselt ka puurilinnuna, siis Lääne-Euroopas looduses kohatud punapea-tsiitsitajad on üldjuhul puuripõgenike hulka arvatud ja liiginimekirjadesse teda üldse ei lisata. Samas võib see liik meie aladele siiski ka looduslikult sattuda. Kui linnuharulduste komisjon Sõrve sääre vaatluse kinnitab ja vaadeldud lindu puuripõgenike hulka ei arva, siis on punapea-tsiitsitaja Eesti 384. linnuliik. Kuna olin parasjagu kohvrit pakkimas, et pikemale Lääne-Eesti retkele minna, siis Pärnumaa asemel suundun hoopis Saaremaale. Ehk on see lind hommikul veel paigal?

5. juuli

Täna sai taas Valgamaal Läti piiri ääres siniraagasid otsitud. Vahepeal laekus infot, et kevadel olevat ühel vanal territooriumil paar ikkagi kohal olnud. Ehk see lind siiski veel pesitseb kusagil? Käisin suure osa vanadest territooriumitest läbi, aga sinilind jäi ka täna leidmata. Just parasjagu siis, kui kõvema vihma tõttu siniraa otsingud lõpetada otsustasin, tuli Rariliini kaudu teade, et Lämmijärvel olevat laisaba-änn paigal. Tartusse võib ju ka Mehikoorma kaudu sõita ja nii ma bongamisretkele suundusingi. Poolel teel selgus, et lind olla Laaksaare sadama lähistel ligemale tunni kenasti paigal olnud ja leidjatest ta sinna maha ka jäi. Tekkis lootus, et ehk õnnestubki seda elukat bongata. Torutasin Laaksaares ja ka Mehikoormas õige mitu tundi, kuid änni polnud enam kusagil. Tegelikult, kui bongamine õnnestunud oleks, siis see oleks ikka päris ennekuulmatu lugu olnud. Need elukad ei püsi ju paigal. Aga üritada tasub alati.

1. juuli

Nädalavahetusel toimusid Tartumaal Rannus Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad. Osalejaid oli rekordiliselt palju, raamatusse pani nime kirja >160 linnuhuvilise. Suvepäevadel kuulati ettekandeid, käidi linnuretkedel, osaleti mitut sorti mõõduvõtmistel ja sai muidu mõnusalt aega veeta. Suur tänu korraldajatele suurepärase nädalavahetuse eest.

EOÜ suvepäevadel osalejad, Rannu 01.07.2012 / foto: Margus Ots

Rannule lähim “linnuauk” on Valguta polder. Suurem osa suvepäevalistest jõudis seal ka ära käia, ise sattusin nädalavahetuse jooksul Valgutale lausa 3 korda. Polder oli kenasti linde täis, retkelised ei pidanud vast pettuma. Põnevaimaks leiuks oli seal ilmselt väikehuik, üks emaslind tegi vana jõesoodi roostikus häält. Seda liiki ei ole Valguta poldril veel kunagi varem kohatud.

Valguta poldril väikehuiku kuulamas, 01.07.2012 / foto: Margus Ots