Märtsi teine dekaad

12.03.2012


20. märts

Talv näitas eile õhtul oma võimu ja hommikuks oli Saaremaal lumi jälle maas. Samas oli hommik Sõrve säärel pilvitu ja päike soojendas mõnusalt. Mitme vihmase ja uduse päeva järel oli ootamatult ilus ilm isegi pisut harjumatu, nagu oleks miskit valesti. Aga, kevad ju saabus täna hommikul. Vaatamata ilusale ilmale miskit rännet varahommikul küll ei märganud. Ju oli tuul liiga tugev ja valest suunast ja külmavõitu oli kah. Pigem üritasid mõned lõokesed ja kuldnokad lumiselt Sõrve säärelt hoopis Läti poole tagasi minna.

Sõrve sääre merepunkril staiamise asemel sai siis hoopis Saaremaa läänerannik kuni Karalani üle vaadatud. Kõik jäävabad lahesopid on juba korralikult parte, varte, sõtkaid, kosklaid ja luiki täis. Rahustes oli teiste veelindude hulgas ka 4 kanada laglet. Hiiumaal Vaemlas on suurem punt kanada laglesid juba mõnda aega kohal, minule oli see elukas aga aastanimekirja uueks liigiks. Minu aastanimekirja lisandus täna veel üks liik – Tammuna küla vahel tegutses must-lepalind. See on vist sel kevadel esimene saabuja, mujalt pole must-lepalinnu teateid veel tulnud. Kokku on minu 2012.a nimekirjas nüüd 131 linnuliiki.

19. märts

Sookurgi saabub iga päevaga järjest juurde (Sõrve säär 19.03.2012) / foto: Mati Martinson

Vägagi vahelduva ilmaga päev Sõrve säärel – varahommikul algatuseks vihm, seejärel tihe udu, keskpäeval paar tundi päikest, pärastlõunal korralik lumesadu, õhtul kõva torm. Need paar selgemat ja vaiksemat keskpäevast tundi sai kohe ka merepunkril staiamiseks ära kasutatud. Nii, kui udu hajus, hakkas Läti poolt linde tulema. Väikeste salkadena rändas sookurgi ja hallhaigruid, hanesid ja luiki, hahkasid ja kosklaid. Aga kedagi väga põrutavat täna ei kohanud.

Eile sai Soodevahe põldudel 3 kaelarõngast ära loetud. Täna laekus Matsalu rõngastuskeskusest juba ka vastus nende lindude kohta. Väikeluik kollase rõngaga 024E oli märgistatud 2011.a jaanuaris talvitusalal Madalmaades. Kahel eelmisel talvel oli teda mitukümmend korda Lääne-Euroopas nähtud ja nüüd siis leiti rändeteel esimest korda Eestis. Rabahani kollase rõngaga A-BX märgistati 2010.a jaanuaris samuti talvituskohas Madalmaades. Kahel eelmisel talvel märgati teda mõned korrad Lääne-Euroopas ja vahepeal möödunud aasta mais ka Karjala Venemaa osas. Laululuik sinise rõngaga 0E93 märgistati 2009.a juulis Lätis. Kõik vahepealsed talved on ta olnud Saksamaal, rändeperioodidel on teda nähtud ka Lätis ja Soomes. Sel kevadel nähti teda viimati Saksamaal 19. veebruaril, seejärel märgati teda 4. märtsil Poolas ja nüüd siis 18. märtsil Eestis.

18. märts

Taas üks udune ja vihmane päev Sõrve säärel. Nähtavus oli küll pisut parem, kui eile, aga silmaga märgatavat rännet ei toimunud. Varahommikul oli linnujaama ümbrus aga siiski uusi saabujaid täis – põõsastes tiksus suurem ports punarindasid, ka musträstaid ja metsvinte oli tublisti juurde tulnud, näha võis esimesi võsaraate ja üks vainurästas lõi laulu lahti. Lisaks võsaraadile sain kohe hommikul oma aastanimekirja juurde ka punapea-vardi, eile ei õnnestunud paksust udust seda liiki lihtsalt üles leida.

Kaelarõngaga laululuik Tartumaal Ilmatsalus 12.04.2009

Paksu udu tõttu jäid eile ka kaks kaelarõngast lugemata. Saigi siis Soodevahe põldudel sealne hane- ja luigeparv uuesti üle vaadatud. Selgus, et kaelarõngaga linde oli lausa kolm (rabahani, laululuik ja väikeluik) ja kõigi kolme rõnga koodid õnnestus ka ära lugeda. Matsalu rõngastuskeskuse vahendusel saab lähipäevil nende lindude senise eluloo teada. Kuna uduse ja vihmase ja pimeda ilmaga ei tahtnud kaamerat kotist väljagi võtta, siis kaelarõngaga linnu näiteks olgu siia lisatud üks varasem laululuige pilt.

Pärastlõunal leidsin Sõrve sääre majaka juurest rannast 4 liivatülli, see peaks selle liigi esimene vaatlus sel aastal olema. Aga õhtul selgus, et see pole üldsegi mitte kõige esimene tülli vaatlus Eestis sel aastal. Tartumaal Ilmatsalus kuuldi eile häält, mis sai kuuluda vaid väiketüllile, aga kuna lindu ei nähtud, siis jäi liigimäärang kinnitamata. Täna käidi aga lindu uuesti otsimas ja üllatuseks leitigi ta üles ja oligi väiketüll! Kui esimesed liivatüllid saabuvadki meile märtsi teisel poolel, siis väiketülli ei tasu enne 10. aprilli oodata. Väga kõva vaatlus, ilmselt üks varasemaid leide üldse Põhja-Euroopas. Väiketülli otsimise käigus nähti Ilmatsalus ka selle aasta esimest hõbehaigrut, seegi on vist läbi aegade üks varasemaid vaatlusi Eestis.

Täna lisandus minu 2012.a nimekirja 3 uut liiki, kokku on neid nüüd 129. Kõiki tänase päeva põnevaid vaatlusi näeb ka eElurikkuse andmebaasis.

17. märts

Hommikul Sõrve linnujaamas unise peaga kardina vahelt välja piiludes ei avanenud just meeldiv pilt – mitte midagi polnud näha, paks udu oli. Selle peale otsustasin edasi magada, ehk läheb päeva jooksul olukord paremaks. Aga kaua magada ei lastud, sest kell 6:30 otsustas üks sookurg linnujaama kohal tiirutada ja kõva häält teha. Nii see 120. linnuliik minu 2012.a nimekirja tuligi. Päeva jooksul oli sookurgesid veel mitmes kohas kuulda ja näha, esimesed saabujad on kohale jõudnud.

Loodetud head rändepäeva Sõrve säärel ei tulnudki, sest udu ei suvatsenudki hajuda. Hommikul oli nähtavus parimal juhul vaid 50 meetrit ja päeva teisel poolelgi sai linde määrata ehk vaid 200-300 meetri kauguselt. Tihedas udus miskit rännet ei toimunud, aga rändelt „maha sadanud” rändureid võis igal pool näha. Uutest saabujatest hakkas silma hoburästaid, punarindasid ja sookiure, lisaks juba varem saabunud musträstad, kuldnokad, metsvindid, põldlõokesed, kiivitajad, õõnetuvid ja kaelustuvid.

Veelindudest lisandus minu aastanimekirja väikeluik, hallhani, rabahani ja ristpart. Teiste hulgast leidsin ka kaelarõngaga laululuige ja rabahane, aga paksus udus ei õnnestunud rõngastel olevaid koode ära lugeda. Loodetavasti on see luige- ja haneparv samas kohas veel mitu päeva paigal ja vähegi parema ilma korral saan ehk rõngad lõpuks loetud. Uutest kahlajatest lisandus aastanimekirja merisk – kaks lindu kössitasid Loodes rannas jäävallil. Sõrve linnujaama juures lendas õhtul ringi juba ka üks metskurvits, aga mina teda ei märganud. Täna lisandus minu 2012.a nimekirja 7 uut liiki, kokku on neid nüüd 126.

16. märts

Kakuretke asemel sai siiski rände vaatlemise kasuks otsustatud ja Virumaa asemel jõudsin õhtuks Saaremaale Sõrve sääre linnujaama. Lähipäevade ilm tuleb ilmselt mõnus kevadine ja loodetavasti annab see ka veelindude rändele väheke hoogu juurde. Loodan homme mitmed uued aastapunktid saada.

Täna tuli üle mitme aja ka Rariliini kaudu üks teade – Harjumaal Jõelähtmes nähti jääkajakat. Käesoleval aastal on see siis selle liigi 2. vaatlus Eestis, jaanuaris nägin ise ühte lindu Paldiskis. See Jõelähtme jääkajakas tegutseb ilmselt sealsel prügilal ja lähipäevadel üritavad bongarid teda sealt uuesti leida.

15. märts

Olen mitu päeva vaiksemat ilma oodanud, et saaks taas Virumaale kakuretkele minna, aga ilmateade ütleb, et tuleb veel oodata. Päike kõrvetab aga juba nii kenasti, et ei pidanud enam vastu ja sai täna vähemalt korraks Tartu ümbruses kevade hõngu nuusutamas käidud. Mis sellest, et see hõng on pigem lume alt välja sulava kõdu ja koerasita lisandustega. Ikkagi kevad! Ajab kõigil lindudel ja ka linnuvaatlejatel ihu imelikuks ja rinna rõõmsaks.

Kui rannikule jõudsid esimesed kevadrändurid juba mitu nädalat tagasi, siis viimastel päevadel on esimesi saabujaid ka juba kaugemal sisemaal kohatud. Täna oli Tartu külje all Aardla poldril näiteks juba vähemalt 400 kuldnokka, paarkümmend kiivitajat, mõned metsvindid ja põldlõokesed. Emajõgi on suuresti veel kinni, aga Ihastes oli lahtisel jõelõigul lisaks sinikaeltele ka juba kühmnokk-luiki ja laululuiki näha. Teiste veelindude hulgas oli ka üks väikekoskel, see lind suutis veepuhastusjaama kanalil siis kogu talve üle elada.

Nädalavahetusel peaks ilm selgelt soojemaks minema, see toob kindlasti järgmise portsu saabujaid kohale. Kui vähegi ilma on, siis suunduks Virumaale kakuretkele, aga tuulise ilmaga pole ka paha mõte Saaremaale uusi saabujaid otsima minna. Homme õhtul on näha, kus Eesti otsas ma parasjagu retkel olen.

Kaelustäksid

Veebruari alguses oli jutuks, et kaelustäksi (Saxicola torquatus) alamliigid on omaette liikideks splitatud ja et linnuharulduste komisjon (HK) kavatseb lähiajal kõik Eesti kaelustäkside vaatlused uuesti läbi vaadata ning võimalusel täpsed liigimäärangud kinnitada. Nüüd on see töö siis tehtud ja peab tunnistama, et HK on varem head tööd teinud ja kõik varasemad otsused jäid jõusse.

Niidu-kaelustäks, 17.05.2010 Vaisi, Läänemaa / foto: Margus Ots

Ida- ja kagupoolse levilaga niidu-kaelustäksi (Saxicola maurus) on HK andmetel Eestis kohatud 9 korda. Kolm esimest leidu on järgmised:
21.05.1990 Kääriku – Pülme, Valga maakond, isaslind, alamliik variegatus (Tarmo Evestus).
21.05.1993 Riguldi, Läänemaa, isaslind (Mauri Leivo, Harri Kontkanen, Lasse J. Laine, Olli-Pekka Pietiläinen).
28.10.1995 Sõrve säär, Saaremaa (Lauri Mäenpää, Jan Nordblad, Mika Bruun, Jyrki Lausamo).

Lõunapoolse levilaga euroopa kaelustäksi (Saxicola rubicola) on meil samuti 9 korda kohatud ja kolm esimest leidu on siis järgmised:
14.04.2001 Undva, Saaremaa, emaslind, ad. (Pekka Fagel, Matti Rekilä, Ira Teräspuro, Pekka Hänninen, Birgit Petrow) (Foto).
23.04.2003 Sõrve säär, Saaremaa, emaslind, ad. (Matti Rekilä, Ira Teräspuro, Mika Bruun, Jukka Hatva, Jukka Riihelä) (Foto).
15.04.2006 Undva, Saaremaa, emaslind, ad. (Sampo Kunttu) (Foto).

Lisaks on HK andmetel Eestis neljal korral vaadeldud ka määramata kaelustäksi. Kõiki HK poolt aktsepteeritud vaatlusi näeb HK veebilehel.

Kaelustäksi määramine polegi kõige lihtsam ülesanne. Liigi täpseks määramiseks tuleb kindlasti ka päranipuala mustrit detailselt kirjeldada (niidu-kaelustäksil on päranipuala ilma mustrita, euroopa kaelustäksil tähniline) ja selleks peab lind õige lähedal olema. Isegi fotodelt ei pruugi liigi määramine alati võimalik olla. Istuva linnu päranipuala pole ju tiibade vahelt hästi näha.

11. märts

Lõppenud nädalavahetusel linnuretkele ei jõudnud. Sai hoopis Setomaal korp!! Amicitia ja Ugala ühistel talvepäevadel käidud. Mujalt Eestist, just läänesaartelt, on aga teateid, et soojema ilmaga on kevdrändureid rohkem tulema hakanud. Näiteks kiivitajaid, põldlõokesi ja õõnetuvisid tuleb juba parvede kaupa. Ka Kagu-Eestis on vihm põldudelt jõudsalt lund sulatanud ja Setomaalt tagasi sõites hakkas silma üks õõnetuvi. Kiivitajaid ja lõokesi veel ei märganud, aga peatselt on nemadki sisemaal kohal. Teel hakkas silma ka üks väikepistrik. Tema on röövlindude hulgas üks varasemaid rändureid ja kevadisel läbirändel ongi parim võimalus seda liiki leida, sest pesitsejana on ta meil suur haruldus.