Oktoobri kolmas dekaad

23.10.2012

Oktoobri kokkuvõte

Kuu esimese poole olin suuresti Saaremaal Sõrve sääre linnujaamas. Vaatamata kõvemale kompamisele ja staiamisele ei näinud seal oktoobris ühtegi kõvemat rari. Vaid üks vööt-lehelind sattus 3. oktoobril linnuvõrku ja sai rõnga jalga ning augusti keskpaigast saadik samas kohas paigal olnud tuttlõoke näitas ennast pea iga päev. Rände poole pealt meenub Sõrve säärelt rekordiline põhjavintide ränne 9. oktoobril, loendasime neid siis päeva jooksul kokku vähemalt 102 500 isendit. Sooja sügise tõttu võis Sõrve säärel päris palju hilinejaid näha ja kahe liigi puhul tuvastasime lausa rekordiliselt hilised leiud – 9. oktoobril õnnestus pildile saada võsa-ritsiklind ja 12. oktoobril sattus võrku soo-roolind.

Oktoobri teisel poolel retkedel eriti ei käinud, aga paar korda Põõsaspea neemele staiama siiski jõudsin. Lisaks toimus 20. oktoobril Läänemaal Tuksis Estbirdingu üldkoosolek, kus arutati tulevikuplaane ning valiti ka uus juhatus. Pääsen uuel aastal Estbirdingu juhatuse esimehe ametist, järgmisest aastast hakkab peamiselt meestest koosnevat bongarite seltskonda juhtima Mariliis Märtson.

Oktoobrist jääb meelde ka viimaste aastate üks suuremaid männileevikeste invasioone. Neid elukaid on sel sügisel mitmel pool nähtud (peamiselt Pärnumaal), ise käisin seda liiki 24.oktoobril Kabli linnujaamas bongamas. Männileevike on ka ainuke liik, kes oktoobris minu 2012.a nimekirja lisandus, kokku on aastanimekirjas nüüd 272. linnuliiki.

Oktoobris kogunes mul vaatlustunde 166 (alates aasta algusest kokku 1630), sõidukilomeetreid 3482 (alates aasta algusest 44987) ja jalgsi retkekilomeetreid tuli oktoobris 191 (alates aasta algusest 1157). Novembris ma ilmselt eriti palju retkedel ei käi, aga tõenäoliselt tuleb mõni pikem bongamisretk siiski teha. Aktiivsem retkeperiood tuleb taas detsembri alguses, siis läheb talvepunktide kogumine käima.

28. oktoober

Olin varahommikul mõned tunnid Põõsaspea neemel staiamas, aga suurt kedagi liikumas näha polnud. Ka valgusolud olid kehvapoolsed, juba poole kilomeetri kaugusel olevaid linde oli virvenduse tõttu õige raske määrata. Kaugemal lendavatest lindudest olid näha vaid udused täpid. Üht-teist märkmikku siiski kirja sai, rändel oli 560 valgepõsk-laglet ja 1140 auli, lisaks ka mõned vaerad, pardid ja kaurid.

27. oktoober

Randkiur, Põõsaspea neem 27.10.2012. / foto: Margus Ots

Ööga tuli suur talv maha. Vähemalt Soomaal on kõik paksu lumekorra all, miinuskraade on õige mitu, ilm on vaikne ja udune, ehk siis ilus talvine hommik. Sõitsin varahommikul Soomaa rahvuspargi suuremad teed läbi, et äkki näeb kusagil mõnda kakku või kana tegutsemas. Kakke ei näinud/kuulnud kusagil, aga üks metsisekukk jalutas küll keset teed ringi. Ma põhimõtteliselt ei taha metsisemängudes linde häirimas käia (pole kunagi käinud), sest selle liigi nägemiseks on tegelikult ka muid võimalusi. Tuleb lihtsalt hommikuhämaruses esimesena enne teisi mööda metsateid liikuda ja hea õnne korral satubki ka metsisele otsa. Olen tänavu metsist sellisel moel juba kümmekond korda kohanud.
Päeva lõpuks jõudsin Läänemaale Põõsaspea neemele. Erilist rännet näha polnud, aga rannas kivide vahel tegutses üks randkiur, kes oli samas paigal ka nädal tagasi (ehk ongi sama lind) ning korraks maandus neemele ka üks vesipapp, esimesed hakkavad juba põhjast meile saabuma.

24. oktoober

Männileevike, Kabli linnujaam 24.10.2012. / foto: Margus Ots

Käisin pool päeva edelarannikul ringi. Suurt kedagi ei näinud, aga Kabli linnujaamas olid eile rõngastatud männileevikesed endiselt paigal. Linnud olid väga julged ja lasid ennast mõne meetri pealt jälgida. Paaril viimasel päeval on männileevikesi meil mitmes kohas nähtud. Soomest on teatatud, et tegemist olevat lausa viimaste aastakümnete suurima invasiooniga. Ilmselt leitakse neid sel sügisel ja talvel üle kogu Eesti. Mulle oli männileevike 2012.a nimekirja 272. linnuliik.

21. oktoober

Merirüdi, Põõsaspea neem 21.10.2012. / foto: Margus Ots

Vaatamata udusele ilmale ja olematule nähtavusele läksime kogu estbirderite kambaga hommikul Põõsaspea neemele staiama. Väga kõva rännet näha polnud, aga valgepõsk-laglesid oli ligemale 2000 liikumas. Põnevamatest elukatest tegutses Põõsaspea neeme tipus viimastel kividel üks merirüdi, kes oli paljudele linnuvaatlejatele aastapunktiks ja mõnele isegi laiferiks.

Tagasitee Tartusse läks suurema ringiga, sai korraks Paldiski külje all olevasse kahlajaauku Laoküla randa sisse keeratud. Kahlajaid küll näha polnud, aga rannas tegutsesid 2 sarviklõokest. Tänavu on seda haruldast läbirändajat meil suhteliselt palju nähtud. Fotot Laoküla sarvikust näeb Estbirdingu galeriis.