Oktoobri teine dekaad

12.10.2012

20. oktoober

Ehkki Tuksis oli ilm tuksis, s.t. sadas pidevalt ja nähtavus oli õige niru, olime kogu hommiku suurema seltskonnaga Põõsaspea neemel staiamas. Sandi ilmaga suurt kedagi rändamas näha polnud, vaid kaure läks päris kenasti – kokku 461 kauri, peamiselt punakurk-kaurid, vähemal määral ka järvekaure. Mõningat elevust tekitas Põõsaspea neemel vaid üks randkiur, kes mitmele linnuvaatlejale sel aastal alles esmakordselt ette sattus või lausa laiferiks osutus.

Pärastlõunal toimus Läänemaal Tuksis Estbirdingu üldkoosolek, kus kuulati ettekandeid ja arutati tulevikuplaane. Valiti ka uus Estbirdingu juhatus, järgmisest aastast hakkab peamiselt meestest koosnevat bongarite seltskonda juhtima Mariliis Märtson.

19. oktoober

Sel nädalavahetusel peab Estbirding oma sügiskoosolekut Läänemaal Tuksis. Sai varakult kohale tuldud ja juba varavalges Põõsaspea neemele staiama mindud. Kahjuks kõva edelatuulega erilist rännet näha polnud. Vaid mõned aulid, vaerad, kaurid ja kosklad olid liikumas. Selle peale sai siis Haapsalu ümbruse parimad linnuaugud läbi käidud. Läänemaa parimas kahlajapaigas Haversis valitses oktoobri teisele poolele tavaline vaikus. Aga adruvallil tegutses üks vöötsaba-vigle, oktoobri teises pooles on see elukas meil juba päris kõva rari. Sutlepa merel hakkas veelindude hulgas silma üks sarvikpütt, keda praegusel ajal näeb meil veel vaid üksikuid ja pigem avamerel, mitte siseveekogul. Suuremat pardisuppi võis näha Saunja lahel – Kirimäe platvormi läheduses tegutses 1720 punapea-varti, 240 tuttvarti, 380 viuparti, 690 lauku, 1900 kühmnokk-luike. Tagasiteel Tuksi nägime maantee ääres elektriliinil vöötkakku, seda haruldast külalist on Eestis sel sügisel juba mitu korda kohatud. Leitud vöötkaku fotot näeb eElurikkuse andmebaasis.

15. oktoober

Sõrve säärel oli hommikul kerge uduvine ja seetõttu oli põõsastes rohkem sidinat kuulda, linnud lihtsalt ei kippunud väga rändama. Võrkudesse sattus paari tunniga ligemale 50 lindu, aga kedagi põnevamat teiste hulgas ei olnud. Kuna lähipäevadeks lubatakse õige santi ilma, siis otsustasime selleks korraks poe kinni panna ja mandrile kobida. Pole selge, kas sel sügisel rohkem Sõrve linnujaama jõuan, aga vähemalt detsembri alguses talvepunktide kogumise ajal tulen tagasi. Sõrve säärel toimuvast võib täpsemalt lugeda Sõrve linnujaama päevaraamatust.

Sinisaba, rõngastatud 29.09.2012 Sõrve säärel, Eesti 5. leid. / foto: Margus Ots

Mis siis Sõrve säärelt sel sügisel meelde jäi? Raridest muidugi sinisaba, kes 29. septembril võrku sattus. Võrgust tuli 3. oktoobril ka Sõrve sääre tänavune ainuke vööt-lehelind, keda on sel sügisel Eestis kokku 6 korda kohatud. Kogu sügise on Sõrve säärel paigal püsinud üks tuttlõoke, kes esimest korda näitas ennast juba 19. augustil. Talvepunktide kogujad loodavad, et see lind püsib paigal ehk isegi detsembrini. Rände poole pealt meenub rekordiline põhjavindi ränne 9. oktoobril, loendasime neid siis päeva jooksul kokku vähemalt 102 500 isendit. Sooja sügise tõttu võis oktoobris Sõrve säärel päris palju hilinejaid näha, aga kahe liigi puhul tuvastasime lausa rekordiliselt hilised leiud – 9. oktoobril õnnestus pildile saada võsa-ritsiklind ja 12. oktoobril sattus võrku soo-roolind. Üle mitme aasta sai Sõrve säärel veidi pikemalt linde ka püütud ja rõngastatud. Praeguseks hetkeks pole veel taasleidudest teatatud, aga Sõrve säärel õnnestus kätte saada 1 Soome rõngaga punarind, kelle rõngastusandmeid veel ei tea ning 2. oktoobril sattus võrku paar nädalat varem 17. septembril Pärnumaal Kabli linnujaamas rõngastatud pöialpoiss.

Eesti hiliseim soo-roolind, rõngastatud Sõrve säärel 12.10.2012. / foto: Uku Paal

Järgmine linnuretk viib järgmisel nädalavahetusel juba Loode-Eestisse, sest 19.-21. oktoobril peab Läänemaal Tuksis oma üldkoosolekut Estbirding. Kui suurem kamp linnuvaatlejaid loodusesse lahti lastakse, siis satub ehk ka mõni põnevam elukas vaatevälja.

14. oktoober

Rohevindid. Suurem punt hakkab ennast Sõrve säärele juba paigale sättima. 14.10.2012. / foto: Margus Ots

Selle sügise kõige igavam päev Sõrve säärel. Rändajaid suurt polnud. Liike kokku nähtud “vaid” 86 (sisemaal oktoobri keskel oleks see kõva tulemus). Tuttlõoke, kes muidu on meil kõva rari, hakkab kah juba ära tüütama. Ilmselt kavatseb ta siia talvitama jääda. Ja ka võrkudest ei tulnud suurt kedagi, vaid 75 lindu sai rõnga jalga. Sügisrände põnevaim aeg hakkab vist läbi saama.

13. oktoober

Mustlagle. Kümmekond lindu on Sõrve säärel juba pikemat aega paigal püsinud, 13.10.2012. / foto: Margus Ots

Suhteliselt igav päev Sõrve säärel. Erilist rännet ei märganud. Silma hakkas vaid vareslaste liikumine – merele suundus sadu hakke ja hallvareseid, lisaks vähemal määral ka künnivareseid ja ronkasid. Päeva põnevaimaks liigiks oli ilmselt kukkurtihane (1 isend rändamas), keda Sõrve säärel näeb suhteliselt harva. Ehkki võrgud olid enamuse päevast lahti, õnnestus kinni püüda ja rõngastada vaid 59 lindu. Aga igava linnupäeva tulemuseks oli ikkagi 99 kohatud linnuliiki, korralik tulemus.

12. oktoober

Merikotkas. Ühel hetkel oli neid Sõrve sääre kohal korraga lausa 13 tükki tiirutamas. 12.10.2012. / foto: Margus Ots

Selge ja vaikne päev Sõrve säärel. Pole olematu tuulega ilma Sõrve säärel vist varem näinudki. Aga ka linnurindel oli suhteliselt vaikne. Rändajaid oli vähe ja needki lendasid hea ilmaga väga kõrgel. Kui varahommikul pimedas langes taevast hõredat lund, siis päeval hakkas päike õige korralikult kütma, mis andis omakorda laiatiivaliste liikumisele hoo sisse. Näiteks hiireviusid rändas salkade kaupa ja ka merikotkaid tekkis ühel hetkel lausa 13 tükki sääre kohale tiirutama. Kotkaste hulgas oli täna ka üks kaljukotkas, kes Sõrve säärel pole just igapäevane külaline. Ehkki eriti kõva rännet täna näha ei olnud, olime siiski kogu päeva väljas. Päeva jooksul nägime Sõrve säärel täpselt 100 linnuliiki, oktoobri keskpaiga kohta on see päris korralik tulemus.

Võrgud olid samuti kogu päeva lahti, aga kuna erilist lindude liikumist ei toimunud, siis õnnestus päeva jooksul rõngastada vaid 76 lindu. Hilinejatest sattus võrku 2 roolindu, kellest üks oli tiigi-roolind, aga teine tõenäoliselt soo-roolind. Kuna soo-roolind on oktoobris meil ikka juba väga kõva rari, siis sai igaks juhuks teadjamatelt ekspertarvamusi küsitud. Lind oli soo-roolinnu jaoks ehk pisut pruunivõitu, aga kõik mõõdud sobisid just soo-roolinnule. Lähipäevil saab selgeks, kas püütud lind oli Eesti hiliseim soo-roolind.

11. oktoober

Lõpuks üks vähegi kuivem päev Sõrve säärel. Kohe varahommikust (st pimedast) alates läks kõva hanede ränne lahti ja päevaga õnnestus lõpuks kokku lugeda üle 26000 lagle ja hane. Ka kaelustuvisid liikus kenasti, päevaga kokku üle 9000. Hilinejatest hakkas täna silma 1 väike-kärbsenäpp ja võrgust tuli 2 tiigi-roolindu. Võrgud olid üle pika aja taas kogu päeva lahti ja rõngastatud sai 171 lindu. Sõrve säärel toimuvast saab täpsemalt lugeda Sõrve linnujaama päevaraamatust.

Kõvem haneränne käis täna ka Kihnu saarel. Keda kõike seal kohatud on, saab lugeda Kihnu rändeprojekti blogist.