Veebruari esimene dekaad

02.02.2012

8. veebruar

Kõvem pakane on möödas ja tegin üle mitme päeva taas veidi pikema retke. Sai Jõgeva maakonnas Torma prügilas käidud. Talvel on prügilates palju linde, aga kuna Tormas polnud ma varem käinud, siin pole vist üldse linnuvaatlejaid eriti käinud, siis ei osanud suurt midagi ka oodata. Prügila asub siin keset metsa ja enne väravani jõudmist eriti aru ei saanud, mis alal toimub. Kohe hakkas silma tavapärane prügilate pilt – palju hakke ja vareseid. Aga ootamatult palju oli siin ronkasid, kokku umbes 80. Näiteks Aardlapalu või Jõelähtme prügilates on ronkasid talvel korraga näha vaid kümmekond. Lisaks seda, et rongad on veebruaris juba paaridena pesitsuspaikades ja nii suure hulga lindude nägemine tekitas algatuseks segadust. Teadjamatelt asja uurides selgus, et suurema metsamassiivi sees oleva prügila vahetus läheduses pesitsebki ronkasid tavapärasest oluliselt tihedamalt (toit ju pidevalt saadaval) ja neid on siin ilmselt kogu aasta jooksul palju kohal, s.t. ka siis, kui seda ei eeldaks. Tänaseni arvasin, et ronk pesitseb pigem üksikute paaridena ja üpris hõredalt. Sain jälle veidi targemaks.

Talvel on prügilate juures alati hiireviusid näha, aga siin neid täna ei märganud. Röövlindudest hakkas silma hoopis 2 merikotkast. Ja siingi oli kuldnokki näha, leidsin vähemalt 4 lindu. Kui toitu piisavalt, siis jääb neid päris palju meile talvitama. Olen tänavu jaanuaris ja veebruaris kokku üle 400 kuldnoka leidnud.

Händkakk näitab ennast tihti ka päevasel ajal (08.02.2012 Selgise) / foto: Margus Ots

Üle mitme päeva sain aastanimekirja ka uusi liike juurde. Vara kandis poseeris tee servas raielangil üks händkakk. Tema on meil üks tavalisemaid kakuliike, kes näitabki ennast õige tihti ka päevasel ajal. Tammistus hakkas marjapõõsas siidisabade hulgas silma üks vainurästas. See liik on meil suhteliselt harv talvitaja, aga pea igal talvel leitakse mõni üksik lind üles. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd siis 107. linnuliiki.

5. veebruar

Kuna kõva pakasega retkele väga ei kipu, siis sai vahepeal paar päeva tubaseid töid tehtud. Tegime linnuharulduste komisjoniga (HK) suure hulga otsuseid ära. Mis asi see linnuharulduste komisjon on ja kuidas töö käib?

HK tegutseb Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) juures ja komisjoni peamiseks ülesandeks on kontrollida ja hinnata raskesti määratavate ja haruldaste liikide teateid. Lisaks peab HK Eestis kindlaks tehtud linnuliikide ja -alamliikide nimestikku. Komisjoni kuuluvad 5 põhiliiget ja 4 varuliiget. Varuliikmeid kasutatakse enamasti juhul, kui käsitlusel on mõne põhiliikme vaatlus. Ja selliseid vaatlusi on palju, sest HK liikmed on ise õige aktiivsed linnuvaatlejad. Aastas käsitleb HK umbes 100-150 teadet. Raskemate rühmade puhul (nt kajakad) küsitakse ekspertarvamusi ka välismaistelt spetsialistidelt. Mõne raskema juhtumi korral, eriti siis, kui vaatlejateks on kõik või peaaegu kõik HK liikmed, oleme arvamust küsinud ka Soome HK-lt.

Kui kohatakse HK poolt käsitletavat liiki, siis vaatleja saadab kõik andmed koos linnu detailse kirjelduse ja tõestusmaterjalidega (fotod jms) HK-le. Seejärel vaatavad HK liikmed teated igaüks eraldi läbi ja annavad neile sõltumatu hinnangu. Kui koguneb vähemalt neli heakskiitvat otsust ja viies ei ole tagasilükkav, loetakse teade vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loetakse see tagasilükatuks. Muudel puhkudel arutatakse teadet HK koosolekul ning vajadusel tehakse lõplik otsus hääletamise teel. Teadete hindamine ja otsuste tegemine käib suuresti interneti teel. Üldjuhul teeme otsused paari kuu, sageli aga lausa mõne päeva jooksul.

Tihti küsitakse, et kui palju HK liikmetele selle lõbu eest makstakse? Kordan taas, et HK liikmed oma töö eest tasu ei saa, kõik komisjoni tegevusega seotud kulud katavad liikmed ise. HK-sse on kogunenud kamp fanaatikuid, kellele raridega tegelemine pakub tõsist huvi. Kõik HK liikmed on ise ka “hardcore birder’id”, mõne kõvema rari leidmisel võib peaaegu kogu HK koosseisu esimeste tundide jooksul bongamas näha. Sageli tehakse siis kohe ka mõni ripakile jäänud otsus ära, sest muul ajal ei ole lihtne kokku saada – HK põhiliikmetest üks resideerub Tartus, üks Tallinnas, üks Pärnumaal ja kaks hoopis Soomes.

Niidu-kaelustäks, 17.05.2010 Vaisi, Läänemaa / foto: Margus Ots

Mida siis viimastel päevadel otsustati? Eesti linnuliikide nimekirja koostamisel juhindub HK Euroopa Harulduskomisjonide Liidu Taksonoomiakomisjoni (AERC TAC) esitatud ettepanekutest. Möödunud aasta lõpus tegi AERC TAC taas mitmed kauaoodatud otsused ära ja HK otsustas AERC TAC 2011.a ettepanekud kohe ka kasutusele võtta. Seoses sellega tehti Eesti linnuliikide nimekirjas mitmeid pisemaid muudatusi, aga Eesti sai ka ühe linnuliigi juurde. Kaelustäks (Saxicola torquatus) splitati mitmeks liigiks ja Eesti liiginimekirjas on nüüd ühe asemel kaks liiki: niidu-kaelustäks (Saxicola maurus) ja euroopa kaelustäks (Saxicola rubicola). Mõlemad liigid on meil eksikülalised ja mõlemat liiki on juhtumisi meil võrdselt 9 korda kohatud. Eesti linnuliikide nimekirjas on nüüd kokku 383 liiki (A-D kategooria). Kõiki muudatusi saab näha HK veebilehel ja kõik muudatused on EOÜ veebilehel olevasse Eesti linnuliikide nimekirja ka sisse viidud.

Lisaks vaatas HK läbi ligemale 40 teadet, põnevamatest vaatlustest kinnitati näiteks:
Kirde-mustlagle, Branta bernicla nigricans
26.09.2011 Ristna, Hiiu mk. ad. (Juho Könönen).
27.-29.09.2011 Ristna, Hiiu mk. ad. (Juho Könönen) (Foto).
Eesti 3. ja 4. vaatlus.

Aasta esimene rari - puna-veetallaja. Laoküla rand, Harjumaa, 01.01.2012 / foto: Uku Paal

Puna-veetallaja, Phalaropus fulicarius
04.-05.12.2011 Jämaja, Saaremaa 1a (Uku Paal, Mariliis Märtson, Margus Ots) (Foto).
17.12.2011 Võiste, Pärnumaa 1a (Aivo Klein) (Foto), sama isend 18.-19.12.2011 Pikla, Pärnumaa (Tarvo Valker, Marko Valker jt.) (Foto).
31.12.2011-03.01.2012 Laoküla, Harjumaa 1a (Uku Paal jt.) (Foto).
Eesti 13.-15. vaatlus, ühtlasi 1.-3. talvekuude vaatlus.

Välja-väikelõoke, Calandrella brachydactyla
22.-24.10.2011 Haversi, Läänemaa (Tarvo Valker, Marko Valker, Uku Paal) (Foto).
Eesti 6. vaatlus.
Väiketsiitsitaja, Emberiza pusilla
17.09.2011 Sõrve säär, Saaremaa 1a (Jouni Saario) (Rõngastatud, foto).
Eesti 8. vaatlus.

Lisaks kinnitati terve rida väike-käosulase, lääne-mustlagle, pikksaba-änni, koldjalg-hõbekajaka, lumehane jt liikide vaatlusi. Kõiki HK poolt aktsepteeritud vaatlusi näeb endiselt HK veebilehel. Paljusid raride fotosid näeb Estbirdingu harulduste galeriis.

2. veebruar

See toonekurg elab talve üle küll, Roiu 02.02.2012 / foto: Margus Ots

Minu käest on aeg-ajalt küsitud, et kui tihti valge-toonekurg Eestisse talvitama jääb ja kas ta kõva külmaga siin ikka ka ellu jääb? Sellele on lihtne vastata – kui lind on plastist või puust, nagu täna Tartumaal Roiul vaadeldud isend, siis peab vastu küll. Kui nüüd vähe tõsisemalt rääkida, siis tavaliselt lahkuvad valge-toonekured meilt hiljemalt oktoobri alguses. Aga igal aastal juhtub, et mõni vigane või haige lind jääb teistest maha ja neid võib kuni suurte külmadeni kohata. Kui toonekurg leiab piisavalt toitu, siis peab ta külmas päris hästi vastu, aga vigased ja haiged linnud satuvad üldjuhul kiiresti röövloomade saagiks. Kahjuks on Eestis juhtunud ka seda, et inimene on mõne toonekure ära rikkunud, s.t. ära kodustanud. Näiteks mõni aeg tagasi talvitas üks valge-toonekurg mitu aastat Virumaal. Lind tegutses talvel koos sinikaeltega jõe kaldal ja tänu lisatoitmisele elas ta talved kenasti üle. Alguses ei saanud päris hästi pihta, miks hea tervise juures lind nii käitub, et miks ta lõunasse ei lenda? Asja uurima hakates selgus, et külarahvas ei toitnud toonekurge mitte ainult talvel, vaid ka suvel. Räägiti lugusid sellest, kuidas pesa alla pidevalt kala viidi, et vanalindudel poegi lihtsam toita oleks. Tundus, et toonekurg kodustati sellega lihtsalt ära. Miskil hetkel ei suvatsenudki ta enam lõunasse lennata, toit ju kogu aeg noka ees. Lõpuks muutus toonekure toitmine nii kulukaks, et hakati juba mujalt abi otsima. Kahjuks ei tulnud inimesed ise selle peale, et oma liigse agarusega olid nad tahtmatult linnu ära kodustanud, keda tuleb siis halvimal juhul paarkümmend aastat üleval pidada.

Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehelt leiab mitu lindude toitmise juhendit, milles räägitakse täpsemalt, kas ja millal ja kuidas peaks üldse linde toitma. Näiteks enne partidele saia viimist tuleks endale siiski selgeks teha, kas sellega hoopis mitte lindudele kahju ei tehta?
Talvised aialinnud ja nende toitmine
Veelinnud ei vaja lisatoitu