Veebruari teine dekaad

11.02.2012


18. veebruar

Kavas oli mõneks päevaks Saaremaale minna, aga kuna läänerannikul oli vägevamat sorti lumetorm algamas, siis sai nina hoopis Eesti teise otsa – Virumaa – poole keeratud. Siin oli ilm kogu päeva ilus, vaikne ja päiksepaisteline, vaid varahommik oli külmavõitu, termomeeter näitas 20 külmakraadi. Kakuretkede kavandamiseks sai sadu kilomeetreid metsateid läbi sõidetud. Kui märtsis-aprillis siia öistele retkedele tulen, siis on hea teada, kus värskelt raietöid tehtud on. Pimedas ei näe, kas kunagisest kobedamast metsaalast on kirve ja saega üle käidud või on lausa mõni suurem lageraie tehtud. Sellistesse kohtadesse ei tasu siis tulla, sest kui metsa enam ei ole, siis on ka väärismetsa liigid siit mõneks ajaks kadunud.

Metsisekukk päiksetõusu nautimas (18.02.2012 Virumaa) / foto: Margus Ots

Oma aastanimekirja sain tänagi ühe liigi juurde. Päiksetõusu ajal istus üks metsisekukk tee servas männi ladvas. Minu 2012. a nimekirjas on nüüd 113. linnuliiki. Metsakanalistest on nüüd puudu veel vaid rabapüü, kelle otsimisega saab aga kindlasti kõvasti vaeva näha. Olen seda haruldast lindu Eestis vaid kolmel korral kohanud, aga tõele au andes, pole ma ka eriti agar rabades käia olnud.

17. veebruar

Täna tegin vaid lühikese retke Tartu ümbruse metsadesse. Vaatasin üle kohti, kus võiks peatselt algaval kakuhooajal öösiti kuulamas käia. Suurt kedagi ei kohanud, aga aastanimekirja 112. liigiks sain hallpea-rähni. Olen seda elukat tänavu õige mitmekümnest kohast otsinud, aga üllatuslikult sain nii tavalise liigi oma aastanimekirja alles veebruari keskel. Nüüd on mul Eesti kaheksast rähnist puudu veel vaid roherähn. Aga tema leidmine ei ole lihtne. Viimastel aastatel on ta Mandri-Eestist peaaegu kadunud ja regulaarselt kohatakse teda veel vaid Saaremaal. Mandrilt tuleb küll pidevalt roherähni teateid, aga kontrollimisel on need üldjuhul hallpea-rähnideks osutunud. Ka hallpea-rähn on roheline ja seetõttu neid liike omavahel segi aetaksegi. Rähnide määramisest saab lugeda näiteks TÜ Loodusmuuseumi 2010.a huviteatmikust.

14. veebruar

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina / foto: Margus Ots

Täna sain aastanimekirja 2 uut liiki juurde. Lõuna-Eesti parkide retkel õnnestus kahes kohas (Helme ja Mustla) tamme-kirjurähni kohata. See liik on alles viimastel kümnenditel meile lõunast sisse tulnud. Linnuharulduste komisjoni andmetel registreeriti tamme-kirjurähni kindel pesitsemine Eestis esmakordselt 2000. aastal Räpinas. Tänaseks on tamme-kirjurähn vähemalt Lõuna-Eestis vanades parkides ja lehtmetsades suhteliselt sage asukas.

Teise uue liigina lisandus minu aastanimekirja väikepistrik, keda kohtasin Tartumaal Rämsis. Väikepistrik on meil väga haruldane haudelind, aga suhteliselt sage läbirändaja, üksikud jäävad siia ka talvitama. Ma ise ei olnudki seda liiki talvekuudel (detsember – veebruar) varem kohanud, seega sain lisaks aastapunktile ka ühe talvepunkti juurde. Talvepunkte on mul nüüd 153 ja 2012. a aastapunkte 111.

11. veebruar

Täna sai Järvselja metsades käidud. Hommikul oli väga külm, päiksetõusu ajal näitas termomeeter 28 külmakraadi ja soojast autost nina välja pista väga ei tahtnud. Aga vaatamata külmale olid linnud suhteliselt häälekad – igat sorti tihaseid oli kuulda, mõned lõid isegi laulu, puukoristajad “kludistasid” ja suur-kirjurähni käuksatusi kostis siit ja sealt. Ahunapalus oli soo poolt tedremulinat kuulda ja kui hääleomanikke otsima sai hakatud, siis selgus, et küla taga heinamaa servas olid puud tetri täis – kokku vähemalt 26 lindu. Seega, vaatamata kõvale pakasele, oli hommikune mets juba mõnevõrra kevadisemate häältega. Metsaretk ei jäänud ka uute liikideta – õnnestus kohata laanepüüd ja laanerähni. Minu 2012. a nimekirjas on nüüd kokku 109 linnuliiki.

Hiireviu on meie kõige tavalisem röövlind, 16.04.2005 Tuudi / foto: Margus Ots

Tagasiteel Tartusse said Aardla poldri ümbruse urvalindude parved üle vaadatud, vaja ju paar nädalat tagasi siit leitud mägi-kanepilind üles otsida (ainuke sel aastal Eestis leitud isend). Otsitavat ei leidnud, aga taas hakkas üks hele-urvalind silma, hea vaatlus seegi. Aardlapalu prügila juures oli täna vähemalt 4 hiireviud, sel talvel pole siin neid nii palju nähtud. Miski eriline number see ei ole, möödunud talvel oli siin hiireviusid vähemalt 10. Hiireviu on meil suhteliselt tavaline talvitaja, aga tundub, et sel talvel on võrreldes paari varasema talvega neid Eestisse selgelt vähem jäänud.