Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutatakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Iganädalaselt ilmuma hakkavatest Linnuvaatleja teadusuudistest saab teada mitmete erinevate valdkondade – näiteks käitumise, geneetika, evolutsiooni – uurimistulemustest. Kindlasti leiavad kajastamist teadustööd, mis on valminud Eestis või Eesti teadlaste osalusel. Linnuvaatleja uudised on lugemiseks noorele ja vanale (teadus)huvilisele ning teaduspisikuga nakatumiseks õpilastele ja lisamaterjalideks õpetajatele. Aga muidugi igaühele, kel linnuteema silma särama paneb.

Teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on avaldanud mitme aasta jooksul populaarteaduslikke lindude-teemalisi artikleid, esinenud televisioonis ja raadios ning andnud mitmeid intervjuusid lindudega seotud teemadel. Marko Mägi on kahel järjestikusel aastal valitud Tartu ülikooli zooloogia osakonna populaarseimate õppejõudude hulka ning ta on paljude rahvusvaheliste teadusartiklite autor. Uudiste keeletoimetaja on Sigrid Ots.

Paljude linnuliikide kohta on üsna hästi teada ökoloogia ja pesitsusbioloogia parameetrid nagu kurnasuurus, haudevältus, poegade pesasolemise aeg. Kui need nimetatud […]

Loe edasi

Linnu sulestiku värvus on oluline sugulise valiku tunnus – kirgas sulestik on märk isendi kvaliteedist. Värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid […]

Loe edasi

Lennata võimaldab tõstejõudu tekitav tiiva üla- ja alapoole õhurõhkude erinevus – ülapoolel liigub õhk kiiremini ja on veidi hõredam kui […]

Loe edasi

Kevadel, mil päeva pikenemisest tingituna hakkavad vallanduma suguhormoonid, saavutavad lindude sigimisorganid võrreldes talvitamisperioodiga kordades suuremad mõõtmed. Sigimisorganite arenemisest annab väliselt […]

Loe edasi

Laiuskraadidel, kus asub ka Eesti, on lindude sigimisperiood lühike – sellesse peavad mahtuma munemine, haudumine, poegade kasvatamine ja rändeks valmistumine. […]

Loe edasi

Keegi ei oska öelda jahihooajal kütitud partide ja hanede täpset hulka, kuid just sellest võib sõltuda edasine asurkonna suurus, vanuseline […]

Loe edasi

Koovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse […]

Loe edasi

Õiged vastused küsimustele kui kiiresti kasvada, kui palju järglasi korraga soetada ja kui kaua elada tagavad suurima sigimisedu. Siiski erinevad […]

Loe edasi

Kuidas saada teada lindude käekäigust kaugetel meresaartel, mis asuvad droonide lennutamiseks kaugel ning kuhu kohale sõitmine laeva või lennukiga on […]

Loe edasi

Esimestel elunädalatel on kogenematud noorlinnud kergeks saagiks kiskjatele, samuti on kesised nende teadmised toitumisvõimalustest, mistõttu nad püsivad pesapaiga lähistel. Sarnaselt […]

Loe edasi

Lennuvõimelisteks kasvamine on keerukas füsioloogiline protsess, mille puhul üldise, lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem […]

Loe edasi

On teada, et raiejärgse metsa struktuurimuutuste tulemusena väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Kuna lokaalseid, tulemustelt erinevaid uuringuid metsaraiete mõjust […]

Loe edasi