Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutatakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Iganädalaselt ilmuma hakkavatest Linnuvaatleja teadusuudistest saab teada mitmete erinevate valdkondade – näiteks käitumise, geneetika, evolutsiooni – uurimistulemustest. Kindlasti leiavad kajastamist teadustööd, mis on valminud Eestis või Eesti teadlaste osalusel. Linnuvaatleja uudised on lugemiseks noorele ja vanale (teadus)huvilisele ning teaduspisikuga nakatumiseks õpilastele ja lisamaterjalideks õpetajatele. Aga muidugi igaühele, kel linnuteema silma särama paneb.

Teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on avaldanud mitme aasta jooksul populaarteaduslikke lindude-teemalisi artikleid, esinenud televisioonis ja raadios ning andnud mitmeid intervjuusid lindudega seotud teemadel. Marko Mägi on kahel järjestikusel aastal valitud Tartu ülikooli zooloogia osakonna populaarseimate õppejõudude hulka ning ta on paljude rahvusvaheliste teadusartiklite autor. Uudiste keeletoimetaja on Sigrid Ots.

Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks […]

Loe edasi

Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse […]

Loe edasi

Mida liikuvamad linnud, seda väiksem on nende lokaalne geneetiline eristumine, kuna liikudes “rändavad” kaasa ka geenid ja kanduvad edasi järgmisse […]

Loe edasi