Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutatakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Iganädalaselt ilmuma hakkavatest Linnuvaatleja teadusuudistest saab teada mitmete erinevate valdkondade – näiteks käitumise, geneetika, evolutsiooni – uurimistulemustest. Kindlasti leiavad kajastamist teadustööd, mis on valminud Eestis või Eesti teadlaste osalusel. Linnuvaatleja uudised on lugemiseks noorele ja vanale (teadus)huvilisele ning teaduspisikuga nakatumiseks õpilastele ja lisamaterjalideks õpetajatele. Aga muidugi igaühele, kel linnuteema silma särama paneb.

Teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on avaldanud mitme aasta jooksul populaarteaduslikke lindude-teemalisi artikleid, esinenud televisioonis ja raadios ning andnud mitmeid intervjuusid lindudega seotud teemadel. Marko Mägi on kahel järjestikusel aastal valitud Tartu ülikooli zooloogia osakonna populaarseimate õppejõudude hulka ning ta on paljude rahvusvaheliste teadusartiklite autor. Uudiste keeletoimetaja on Sigrid Ots.

Esimestel elunädalatel on kogenematud noorlinnud kergeks saagiks kiskjatele, samuti on kesised nende teadmised toitumisvõimalustest, mistõttu nad püsivad pesapaiga lähistel. Sarnaselt […]

Loe edasi

Lennuvõimelisteks kasvamine on keerukas füsioloogiline protsess, mille puhul üldise, lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem […]

Loe edasi

On teada, et raiejärgse metsa struktuurimuutuste tulemusena väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Kuna lokaalseid, tulemustelt erinevaid uuringuid metsaraiete mõjust […]

Loe edasi

Metall ja keraamika säilivad maapinnas suhteliselt hästi, seepärast leitakse arheoloogide poolt tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid hauapanustena sageli. Orgaanilised materjalid nagu […]

Loe edasi

Geenide järgmisse põlvkonda jõudmise tõenäosust peaks suurendama ühel pesitsushooajal mitme pesakonna järglaste üleskasvatamine. Kuna ühe korraga liiga paljude poegade toitmine […]

Loe edasi

Sajandeid tagasi tuli liikide käitumise ja leviku uurimiseks ette võtta ekspeditsioone ning asjakohased kirjanduslikud allikad olid vajadusel kohe kättesaadavad vaid […]

Loe edasi

Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt […]

Loe edasi

Kuigi droonide lennutamine on muuhulgas populaarne ajaviide, kasutatakse üha enam droone ka teadusliku, sealhulgas ornitoloogilise informatsiooni kogumiseks.

Võrreldes teiste […]

Loe edasi

Kasvava inimkonna toitmine nõuab põllumajanduslike alade laiendamist. See aga toob kaasa keskkonnamuutusi, millega paljud liigid kohaneda ei suuda.

Röövlinnud kui […]

Loe edasi

Leida hea pesitsuskoht, otsida toitu, trotsida halba ilma, võidelda parasiitidega, püsida elus – nende olukordadega hakkama saamine toob lindudele muuhulgas […]

Loe edasi

Pesakonnakaaslaste omavaheline konkurents vanemliku hoole pärast ja püüd teistest rohkem toitu manguda kasvatab lootust tuul tiibadesse saada. Enda kaitsmiseks ning […]

Loe edasi

See, et linnades on oht kiskja saagiks langeda väiksem kui maal, on ka üheks linnade lindude kõrge arvukuse põhjuseks. Aitamaks […]

Loe edasi