Batumis loendati herilaseviusid rohkem, kui neid teati üldse olevat

12.11.2019


Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Üks selline asub Gruusias Batumis Musta mere rannikul. Kuna sealse mäestiku õhuvoolud ja pilvisus teevad mägede ületamise tülikaks, läbivad röövlinnud mäestiku Batumi lähistel, kus olud on märksa soodsamad. Sellised rändepudelikaelad on soodsad linnuloenduseks ja nii on ka Batumis kümmekond aastat vabatahtlikud – üks neist ka Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Triin Kaasiku (loe siit) – loendanud sügisel Venemaa euroopaosa, Fennoskandia ja Kasahstani pesitsusaladelt lõunasse suunduvaid röövlinde. Kokku läbib koridori aastas üle miljoni röövlinnu.

Herilaseviud koguvad kõrgust. / Foto: Triin Kaasiku

Kaheksa aastat kestnud loendustest saab teha usaldusväärseid järeldusi arvukaimate liikide kohta, kelleks on soo-loorkull (Circus pygargus), stepi-loorkull (Circus macrourus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), must-harksaba (Milvus migrans), herilaseviu (Pernis apivorus), kääbuskotkas (Hieraaetus pennatus), madukotkas (Circaetus gallicus) ja väike-konnakotkas (Clanga pomarina).

Kuigi must-harksaba ja madukotka arvukus on loendusandmetel oluliselt tõusnud, ei ole valdava osa liikide üldine arvukus märkimisväärselt muutunud – see lubab oletada, et üldiselt on asurkonnad stabiilsed. Siiski ilmnes kõigi liikide (välja arvatud stepi-loorkull) puhul, et vähemalt ühes vanusegrupis (kas vana- või noorlinnud) langes aastas arvukus kuni 10%. Näiteks soo-loorkulli ning kääbuskotka noor- ja vanalindude koguarvukuse trend näib stabiilsena, kuid noorlindude arv on oluliselt vähenemas. Nii on soo-loorkulli noorlinde viimase kaheksa aasta jooksul aastas vähemaks jäänud lausa 17%, kääbuskotkaid 10% ning see viitab probleemidele liigi pesitsusaladel. Kahjuks ei ole teada, mis võivad olla languse täpsemad põhjused.

Soo-loorkulli noorlindude arvukus on Batumi loendusandmetel oluliselt vähenenud. / Foto: Bart Hoekstra

Must-harksaba arvukuse tõusu põhjus võib olla rändekäitumise muutus – oluliselt on suurenenud Lähis-Ida prügilates talvitavate isendite arvukus ning see võimaldab lindudel oluliselt aega ja energiat säästa. Lisaks näitab ligi poole miljoni herilaseviu loendamine aastas olulist vajakajäämist senises liigi arvukushinnangus, sest Batumi rändekoridori läbis oluliselt rohkem (119–179%) vanalinde, kui seda võinuks eeldada seniste hinnangute põhjal.

Batumis tehtud röövlindude seire on hea näide, kuivõrd olulisi teadmisi võib saada hoolikalt planeeritud harrastusteaduse projektiga ja kui oluline on lisaks lindude üldarvukusele pöörata tähelepanu vanuse määramisele.

Vansteelant WM, Wehrmann J, Engelen D, Jansen J, Verhelst B, Benjumea R, Cavaillès S, Kaasiku T, Hoekstra B, Boer F (2019). Accounting for differential migration strategies between age groups to monitor raptor population dynamics in the eastern Black Sea flyway. Ibis. doi:10.1111/ibi.12773

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.