Euroopa linnukivistised aitavad mõista troopika linnurikkust

30.05.2017


Saksamaal asuvas ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Messeli põlevkivikarjääris on rohkete leidude seas ka 48 miljoni aasta tagusest ajast, varajasest Eotseenist, pärinevaid linnufossiile. Kuna sel ajal laius 800 000 aastat püsinud Messeli järv troopilistel aladel, pajatavad kunagise järve setetes kivistunud linnud mõndagi linnustiku mitmekesisuse kujunemisest.

Messeli põlevkivist on leitud ligikaudu 70 linnuliiki. Võib aga arvata, et neid elas selles piirkonnas märkimisväärselt rohkem, kuna näiteks maapinnal elavad linnud satuvad järve harvem kui putukaid järve kohal puuvõrast otsivad või õhust püüdvad liigid. Samas on sealsed fossiilileiud ökoloogiliselt mitmekesised ning nende hulgas on ka tänapäeva troopikas elavate linnurühmade lähisugulasi. Tähelepanuväärne on veelindude kivististe puudumine ilmselt järves elanud krokodillide tõttu ning lennuvõimetute lindude hulk, kellest suurim oli jaanalinnu mõõtu Gastornis – suure kere ja massiivse nokaga ilmselt taimetoiduline lind. Suure osa lindude kivististest moodustavad laia lühikese noka ja pikkade kitsaste tiibadega lindude säilmed, mis viitavad just õhust putukaid püüdvate lindude rohkusele.

Gastornis / joonistus: Tim Bertelink (Wikimedia Commons)

Messeli linnukivististe liigirikkus sarnaneb teiste sel perioodil isoleeritud piirkondade – näiteks Lõuna-Ameerika, Madagaskari, Uus-Guinea – linnustikule, kuid erineb Aafrika ja Aasia troopiliste alade omast, kuna neis isoleeritud piirkondades oli linnustiku arengut mõjutanud imetajaid vähem. Ka Messeli leiud ei kinnita, et lindude liigirikkuse tingisid troopiliste alade kliima ja asukoht, vaid pigem liikide omavaheline konkurents. Kuigi 65 miljonit aastat tagasi leidus troopilisi metsi põhjapoolkeral laialdaselt, on lindude kivistisi sellest perioodist napilt.

Molekulaarsed analüüsid näitavad, et mitmed linnurühmad tekkisid pärast suurt väljasuremislainet 66 miljonit aastat tagasi ning on tõenäoline, et praegune liigirikkus tekkis liikide kiire lahknemise tulemusena 17 miljoni aasta jooksul.

On arvatud, et troopilistel aladel on liikide eristumine olnud aeglane ja seepärast eksisteerivad seal nii evolutsiooniliselt vanemad kui ka nooremad liigid. Kui see on nii, peaks vanemate rühmade mitmekesisus olema suurem, kuid Messelist pärit leiud näitavad vastupidist – mitmekesisemad on just evolutsiooniliselt nooremad rühmad. See tähelepanek kinnitab liikide kiire lahknemise hüpoteesi ning viitab omakorda biootiliste tegurite nagu linnuliikide omavaheline konkurents ja suurte imetajate puudumine olulisele rollile uute liikide tekkimisel.

Gerald M (2017) The early Eocene birds of the Messel fossil site: a 48 million-year-old bird community adds a temporal perspective to the evolution of tropical avifaunas. Biological Reviews 92: 1174–1188. doi: 10.1111/brv.12274

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.