Hilisem pesitsus ei pruugi tähendada hilisemat sügisrännet

24.10.2017


Laiuskraadidel, kus asub ka Eesti, on lindude sigimisperiood lühike – sellesse peavad mahtuma munemine, haudumine, poegade kasvatamine ja rändeks valmistumine. Kui mõnel aastal, nagu tänavu, jääb kevade saabumine tavapärasest hilisemaks, alustavad ka linnud, vähemalt valdav osa putuktoidulistest värvulistest, pesitsust hiljem.

Kas hilisem pesitsuse algus nihutab hilisemaks ka sügisrände?

Uurimaks hiljem alanud pesitsemise mõju sama aasta pesapoegade sügisrände algusele, koguti Hollandis pesakastides pesitsevate must-kärbsenäppide (Ficedula hypoleuca) pesadest munad ja asendati need kunstmunadega. Et haudumine algaks kohe, paigutati osa kogutud munadest ümber juba hauduvate rasvatihaste (Parus major) või sinitihaste (Cyanistes caeruleus) pesadesse. Pärast kurna täitumist paigutati ühtedesse pesadesse juba neli päeva tihaste poolt haudutud munad ja teistesse tavatingimustes hoitud munad. Kolmandatesse pesadesse pandi samuti tavatingimustes hoitud munad nelja päevase viivitusega.

Must-kärbsenäpp / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Manipulatsiooni tulemusena oli võimalik jälgida erineval ajal koorunud poegade kasvu ja rändekäitumist. Rändekäitumise täpsemaks hindamiseks kasvatasid teadlased lennuvõimestunud poegi aviaariumis, kus registreeriti sügise lähenedes lindude tavapärasemast aktiivsem käitumine ehk ränderahutuse algus.

Uuringust nähtus, et varem koorunud pojad alustasid sulgimist, kasvasid suureks ja alustasid rasvavarude kogumist varem, kuid ränderahutuse algust koorumise aeg oluliselt ei mõjutanud – sõltumata koorumisest algas see kõikidel poegadel samaaegselt. Hiljem koorunud poegadel võimaldas kaotatud aja tagasi teha võrreldes varem koorunutega oluliselt lühem sulgimise ja rasvakogumise vaheline periood, mistõttu nende ränderahutus algas oluliselt nooremas eas. Siiski maksavad hiljem koorunud pojad viletsamas seisus rändele asudes lõivu ning see võib olla põhjuseks, miks mitmete linnuliikide hiljem koorunud poegade ellujäämus on väga madal. Loe „Varem pesitsema asumine suurendab suitsupääsukeste poegade edukust“ ja „Rasvatihase poegade sünnihetk nende rändele asumise aega ei mõjuta“.

Uuringu tulemused näitavad, et tavapärasest hilisem pesitsemine ei pruugi tähendada sügisel hilisemat rändele asumist ja seda, kuidas linnud kiiresti muutuvatele nii inimtegevusest põhjustatud häiringutele kui ka kliimamuutustele reageerivad. Tavapärasest varasemad kevaded ja sellega seoses ka lindude varasem pesitsushooaja algus võivad küll anda lisaaega rändeks valmistumisel ning soodustada hiliste poegade ellujäämisvõimalusi, kuid ei pruugi mõjutada lindude sügisrändele asumise aega.

Tomotani BM, Gienapp P, Beersma DGM, Visser ME (2016). Climate change relaxes the time constraints for late-born offspring in a long-distance migrant. Proc. R. Soc. B 283: 20161366. http://dx.doi.org/10.1098/rspb.2016.1366

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.