Ka emased tihased laulavad

17.03.2017


Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda. Reeglina püüavad isaslinnud lauluga emastele muljet avaldada ja territooriume hõivata, samas on troopiliste linnuliikide seas ka emaslindude laulmine küllalt sagedane. Meie laiuskraadidel suhtlevad emased kaaslasega või pesakonnaga pigem erinevate häälitsuste varal, isastele omaseid keerukaid stroofe kuuleb nende nokast harva. Siiski on selgunud, et mõnedel puhkudel võivad emaslinnudki laulda.

Austrias, Viini ümbruse metsades tehtud katses paigutati kisklusohu jäljendamiseks sinitihase pesakasti lähedusse raudkulli topis või kummist madu. Looduses on raudkull otseseks ohuks vanalindudele, madu aga pesaõõnsuses olevatele poegadele. Selgus, et raudkulli nähes võivad ka emaslinnud isastele sarnaselt laulma hakata, pesa lähedusse asetatud madu sellist reaktsiooni ei põhjustanud. Sellest järeldub, et ka emaslindude laulul on kindel eesmärk – teha häält pigem kõrge kisklusohu korral.

Sinitihane / foto: Karl Adami

Kuigi isaslindude laulma hakkamine ohu korral on teada juba varasemat, ei ole selle täpne funktsioon siiani selge. Laulmine võib muuhulgas tõmmata soovimatut tähelepanu ja ohtu sattumise riski suurendada, kuid valjuhäälse lauluga võib lind ka anda märku, et on kiskjat märganud ja rünnakul mõtet ei ole. Lisaks on valjem ja kõlavam laul signaaliks kiskjatele, et linnud tõenäoliselt heas konditsioonis on ning nende jahtimiseks ei ole mõistlik aega raisata.

Emaslindude laulmist on seostatud nende edukusega – meelitades kohale naabrimehi, kes võivad viljastada osa munadest, suurendab emaslind oma järglaste geneetilist mitmekesisust ja edukust. Eelpool kirjeldatud katses näis selline seletus aga siiski vähetõenäolisena, kuna pesitsushooaja lõppfaasis ei oleks naabrimeeste „abist“ enam kasu olnud. Ka seletus, et emaslind kutsus lauluga isaslindu endale appi, ei näi samuti pädevat, sest sageli oli isaslind samal hetkel pesakasti juures olemas.

Nii emas- kui ka isaslinnu samaaegne laul kisklusohu korral viitab ühise tegutsemise tõhususele. Emaslinnu laulu puhul ei ole välistatud ka puhtalt füsioloogiline vastus stressirohkele olukorrale – ohu korral toimuvad organismid kiired hormonaalsed muutused, mis omakorda vallandavad laulmise. Täpsemad põhjused, miks emased sinitihased ohtu tajudes laulma hakkavad, vajavad veel selgitamist.

Mahr K, Seifert CL, Hoi H 2016. Female and male Blue Tits (Cyanistes caeruleus) sing in response to experimental predator exposition. Journal of Ornithology 157:907–911. DOI 10.1007/s10336-016-1345-3

Teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.