Lindude sulestiku mikrofloorat mitmekesistab koduloomade lähedus

16.01.2018


Valdav osa looduslikust mitmekesisusest on küll mikroskoopiline ja silmale märkamatu, kuid vaieldamatult oluline. Näiteks seedesüsteemis elutsevad mikroorganismid aitavad selgroogsetel keskkonnast vajalikku energiat omastada, kehapinnal asuvad mikroorganismid kaitsevad organismi mitmete haigustekitajate vastu ja võivad oma elutegevuse produktide abil muuta linnu sulestiku kulumiskindlamaks. Kuna pikka aega puudusid nii teadmised kui ka sobilikud meetodid vabalt elavate lindude mikrobioloogia uurimiseks, on see ornitoloogia haru hakanud jõudsalt arenema alles viimase paarikümne aasta jooksul.

Seniste uuringute põhjal võib öelda, et lindude sulgedel elavad bakterikooslused on mitmekesised – näiteks leiab lisaks kasulikele bakteritele sulestikust ka sulgilagundavaid baktereid. Et selliste bakterite arvukust kontrolli all hoida, reguleerivad linnud sulestiku mikrofloorat rasuse, antimikroobsete omadustega päranipunäärme sekreediga; mikrofloora mõjutamiseks sobivad ka liivavannid või sipelgapesades „sipelgavannide“ võtmine. Nii sekreet, liivavannid kui ka sipelghape pärsivad sulgedele kinnitumata bakterite kasvu, kelle hulka kuuluvad ka suur osa patogeenseid või sulgilagundavaid baktereid.

Linnu sulestikule kanduvad mikroorganismid ka pesamaterjali kaudu. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Küsimusele, milline roll on keskkonnatingimustel sulestiku mikrofloora kujunemisel, puudub seni selge vastus, sest looduslikes tingimustes on keskkonnaolusid väga raske kontrollida. Rumeenia teadlased aga otsisid vastust koduloomade abil ehk uurisid, kas koduloomade olemasolu laudas mõjutab loomadega majapidamiste läheduses pesitsevate suitsupääsukeste (Hirundo rustica) sulgedel elutsevat mikrofloorat. Teada on, et loomade läheduses tiirlevad putukad tagavad poegade kasvatamisel mitmekesise ja stabiilse kõhutäie.

Esmakordselt lindude mikrobioloogiliste uuringute ajaloos tuvastati, et lindude sulestikus elavaid baktereid mõjutab ka mikroelupaik – just emaslindudel oli nii sulgilagundavate kui ka tavabakterite hulk suurem loomadega asustatud lautades; isaslindudel sellist erinevust ei tuvastatud. Kuna asustatud lautades on soojem ja niiskem bakterite arengut soodustav mikrokliima ning on tõenäoline, et loomadel või nende väljaheidetes elutsevatest bakteritest jõuab teatud hulk kas pesamaterjali või otsekontakti kaudu ka lindude sulestikule, võib loomade olemasolu lindude mikrofloora mitmekesisusele positiivselt mõjuda. Pesitsuspingutuse ja bakterikoosluste omavahelise mõju teada saamiseks manipuleerisid teadlased ka pesakonna suurusega ning selgus, et kuigi suuremat pesakonda kasvatades võib kannatada sulestiku eest hoolitsemine, ei mõjutanud pesakonna suurus sulestiku bakterirohkust.

Fülöp A, Vágási CI, Pap PL (2017). Cohabitation with farm animals rather than breeding effort increases the infection with feather-associated bacteria in the barn swallow Hirundo rustica. Journal of Avian Biology 48:1005–1014. doi:10.1111/jav.01262

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.