Linnas kohtab värvushälbega linde sagedamini

27.11.2018


Linnu sulestiku värv sõltub suuresti sulepigmentidest: soojad kollased-punased toonid tulenevad karotenoididest, punakaspruunid porfüriinist, mustad ja hallid aga melaniinist. Kuid leidub ka ebatüüpiliselt heledate, lausa valgete sulgedega isendeid, kelle puhul on tegu pigmentide puudusest põhjustatud värvushälbega. Tuntuimad värvushälbed on leukism ja albinism ehk osaline või täielik melaniini puudumine nahas, karvades või sulgedes. Leukismile on iseloomulik sulestikus tavapärasest heledamate sulgede olemasolu.

Leukistlik musträstas. / foto: Tom Strawn, Flickr.com

Leukistlike lindude sagedasemat esinemist linnades seostatakse elukeskkonnast tuleneva mõjuga. Kuigi ei ole selgust leukismi põhjustavates ökoloogilistes tegurites, teame, et füsioloogiliselt on tegu häirega melaniini ladestumisel sulgedesse. Kaudseteks põhjuseks on peetud muutusi toitumises, pärilikke mutatsioone ja vananemisega kaasnevat sulestiku heledamaks muutumist (progressive greying).

Sulestiku soojade toonide kujunemises on oluline roll toidul, kuna karotenoide saavad linnud ainult toidust. Toidu madal türosiini, mis on vajalik aminohappe melaniini tootmiseks, sisaldus võib põhjustada ka sulgede helenemist. Kuna leukistlikke linde täheldatakse sagedamini saastunud piirkondades, viitab see võimalikele geenimutatsioonide rollile. Vananemisega seotud sulestiku helenemine tuleneb aga elu jooksul organismis vähenevast pigmendi hulgast, mistõttu võib pärast iga sulgimist heledate sulgede osakaal sulestikus tõusta. Linnalindude seas sagedamini esinevat leukismi võib seletada ka sealse madalama kisklusriskiga, mis tõenäolisemalt võimaldab lindudel vanemaks elada.

Kuna musträsta (Turdus merula) sulestiku värvus on melaniinipõhine ning liik on arvukas ja laia levikuga, on ta leukismi uurimiseks sobilik liik. Hiljutise uuringu käigus keskenduti küsimustele, kas linnas on tõepoolest rohkem leukistlikke musträstaid, kas leukismi sagedus sugude vahel erineb, kas leukism on põhjustatud vananemisest ning kuidas mõjutab uurimismeetod (lindude püük, transektloendus, harrastusteadus) leukistliku isendi märkamist uurija poolt. Harrastusteadlaste abil kogutud andmeid kasutati loomade värvuse geograafilise varieeruvuse uurimiseks, analüüsides selleks internetis leiduvaid piisavalt informatiivseid musträstaste fotosid. Sealjuures sattus 1200 linnu seas valimisse ka üks Eesti isend.

Musträsta erinevad leukismi ilmingud. / fotod: Leon C, Flickr.com (1); Mike Slade, Flickr.com (2); Kaja Koor (3); Serge, Flickr.com (4)

Sõltumata andmete kogumise meetodist oli leukistlikke musträstaid sagedamini linnas ja vanemate lindude seas. Lindudude püügiandmetest selgus, et isaste musträstaste seas on leukism sagedasem kui emaste seas, kuid pelgalt ühe meetodiga kogutud andmestiku põhjal ei ole võimalik põhjapanevaid järeldusi teha – harrastusteaduse ja loenduste andmed sugudevahelist erinevust ei kinnitanud.

Tegu on esimese laiaulatusliku uuringuga (andmeid koguti Austraaliast, Euroopast ja Aasiast), mis kinnitab leukismi sagedasemat esinemist linnas ja linnu omaduste (sugu ja vanus) rolli selles. Leukismi sagedasem esinemine linnalindudel võib seostuda inimtekkeliste elupaikade ja sealsete tingimustega, kuid põhjuseks võivad olla juba eelnevalt mainitud tegurid: linna kõrgem mutageenide tase, sealne halvem toidukvaliteet, madalam kisklus ja suurem füsioloogiline stress, mis pärsib linnalindude melanogeneesi. Kuna sõltumata uurimismeetodist ja keskkonnast oli vanemate lindude seas leukistlikke linde rohkem, leidis kõnealuse uuringu puhul kinnitust lindude vananedes heledamaks muutumine.

Izquierdo L, Thomson RL, Aguirre JI, Díez‐Fernández A, Faivre B, Figuerola J, Ibáñez‐Álamo JD (2018). Factors associated with leucism in the common blackbird (Turdus merula). Journal Avian Biology 49: e01778, doi:10.1111/jav.01778

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.