Lõhn paljastab kasuõed ja –vennad

20.06.2017


Alati ei sirgu pesas vaid kahe vanema järglased. Õvedel – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – võivad olla erinevad isad ning välistatud ei ole muna poetamine pessa ka võõra emaslinnu poolt. Seepärast võivad konkureerida vanemhoole pärast ühes pesakonnas lisaks õvedele ka järglased, kel viimati nimetatutega geneetilist sugulust ei ole.

Uuringud on näidanud, et õvede vaheline konkurents toidu mangumisel on seda väiksem mida suurem on nende geneetiline sugulus – pesakonna igal õvel on teistega sarnaseid geene ning isekas käitumine vähendaks isendi geenide levikut. Enda geenide levikut ei ole aga mõistlik takistada.

Kuidas aga tunda ära pool- või võõrasõvesid, kelle olemasolu pesakonnas pärsib ühiste geenide levikut? Abiks võib olla haistmine, mis võrreldes imetajatega on lindudel viletsam, kuid mille olulisust on siiski tänaseni ehk hoopis alahinnatud.

Saamaks teada, kas lõhn võib reeta õvede suguluse, uurisid Gröningeni ülikooli teadlased sinitihase (Cyanistes caeruleus) õvede mangumiskäitumist. Seitsmepäevastele sinitihaste poegadele puhuti peale nii nende enda kui ka võõrast pesast pärit sinitihase poja lõhna. Lõhna kogumiseks pandi pojad eelnevalt pooleks tunniks puhtasse sokki, millest omakorda koguti lõhnaproov. Pärast katset viidi pojad tagasi oma pessa. Katsed viidi läbi laboritingimustes, et välistada võimalikud keskkonnast tulenevad kõrvalmõjud. Kuna seitsmepäevaste sinitihaste silmad ei ole veel avanenud, ei saa nad otsuste langetamisel tugineda nägemismeelele. Küll aga reageerivad nad juba välistele ärritajatele nagu hääl ja vibratsioon mangumiskäitumisega.

Sinitihase pesakond. 13.06.2017. Kilingi-Nõmme, Pärnumaa. / foto: Marko Mägi

Nii nagu inimene harjub ümbritsevate lõhnadega, võivad ka sinitihase õved harjuda pesakonnakaaslaste lõhnaga; lähisugulased peaksid lõhnama sarnasemalt kui pool- või võõrasõved. Katsealused noored sinitihased mangusid võõrast lõhna tundes intensiivsemalt ja keskmiselt üks sekund kauem kui tuttavat lõhna tundes. Selline reaktsioon võib viidata õvede suguluse tuvastamisel haistmise rolli olulisusele. Kuigi uuringu tulemus ei luba järeldada, et lähisugulasi tuvastatakse isendipõhise lõhna järgi – tegu võis olla reageeringutega tuttavale ja võõrale lõhnale –, näitab see siiski õvede suguluse tuvastamisel haistmise olulisust.

Tuginedes haistmismeele olulisust kinnitavate uuringute hulga kasvule, arvavad refereeritud uuringu autorid, et lisaks nägemis- ja kuulmismeelele võib ka haistmisel olla seni arvatust suurem roll lindude elukäigu kujundamises.

Rossi M, Marfull R, Golüke S, Komdeur J, Korsten P, Caspers BA (2017). Begging Blue Tit Nestlings Discriminate Between the Odour of Familiar and Unfamiliar Conspecifics. Functional Ecology. Accepted Manuscript. doi:10.1111/1365-2435.12886

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.