Mis köidab Linnuvaatleja lugejat? Enimloetud teadusuudised

02.04.2019

Peaaegu kaks aastat ühtejärge on ilmunud Linnuvaatleja teadusuudiseid, kokku on iganädalaselt lugejateni jõudnud 101 lindudega seotud teadusuudist. Seekord pakume veelkord lugemiseks seni enimloetud teadusuudiseid, millest mõnedki ilmusid küll ammu, kuid väärivad meenutamist. Esiviisikuid toome välja kaks – enimloetumad teadusuudised ja kõige rohkem järelloetud uudised ehk uudised, mis on loetud enim kordi pärast ilmumisnädalat.

Kõige rohkem on loetud teadusuudist Kukruse munaleiust. / foto: Marko Usler, Signe Vahur

Rõõm on tõdeda, et kindlal esikohal on lugu Eesti arheoloogide ja ornitoloog Raivo Männi Eestis läbiviidud uuring, mis keskendus Kukruse väljakaevamistelt leitud linnumuna päritolu selgitamisele. Teisel kohal on lugu valge-toonekurgede pesaelust, mis näib esmapilgul vägivaldne, kuid õpetab, et paraku ei saa inimühiskonnas kehtivate reeglitega looduses toimuvat hinnata.

Metsandusdebati tuules loeti kolmandale kohale metsaraiet ja lindude arvukust käsitlev lugu. Kui kõik esikolmikus olevad lood ilmusid juba 2017. aastal, siis neljandal kohal on aga suhteliselt hiljuti ilmunud lugu lindude lisatoitmise võimalikest kõrvalmõjudest. Loetavuselt viienda koha hõivas puukoristaja, kes ühel hetkel puukoore alt toidu otsimiseks tööriista haarates jäi silma tähelepanelikule vaatlejale.

Enimloetud uudised
1. Kelle muna leiti Kukruse iidsest hauast?
2. Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab kohustuse pesakonda kärpida vanemate õlule
3. Metsaraie avaldab linnustikule mõju parasvöötmest troopikani
4. Lindudele lisatoitu pakkudes soositakse kasvult suuremaid liike
5. Puukoristaja – veel üks tööriista kasutav linnuliik

Kagu / foto: Klaus Huppertz, Flickr.com

Järellugemise esiviisikus on samuti üks Eesti teadlastega seotud lugu – teisel kohal oleva teadusuuringu valmimisse panustasid ornitoloogiad Riho Marja ja Jaanus Elts. Esimesel kohal pärast ilmumisnädalat loetust on teadusuudis jahinduse võimalikest mõjudest lindudele Uus-Kaledoonia saarestikus elava kagu (Rhynochetos jubatus) näitel. Kolmandal ja viiendal kohal olevad lood on olemas ka enimloetud teadusuudiste esiviisikus, mis näitab, et metsaraie ja valge-toonekure pereelu puudutavad teemad köitsid lugejate tähelepanu ka hiljem. Neljandal kohal on aga eelmise aasta linnu metsise loendamist käsitlev lugu.

Enim järelloetud uudised
1. Suur küttimissurve muudab linnud väiksemaks
2. Eesti põldtsiitsitaja eraldatus võib kiirendada asurkonna väljasuremist
3. Metsaraie avaldab linnustikule mõju parasvöötmest troopikani
4. Metsiseid on võimalik loendada ka junnide põhjal
5. Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab kohustuse pesakonda kärpida vanemate õlule

Head meenutamist ja järgmiste lugudeni.

Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.