Talve lõpus, mil vintlaste kevadränne juba käimas, võib lindude toidumaja juures teiste lindude hulgas ka arvukalt siisikesi näha. Eelmise aasta […]

Loe edasi

Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud […]

Loe edasi

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on […]

Loe edasi

Urvalind on Eestis kõikuva arvukusega talvitaja, keda mõnel talvel on siin kuni pool miljonit isendit. Peamiselt märtsis ja aprillis ning […]

Loe edasi

Kui juhtub, et rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib kahtlustada harakat. Harakas, nagu teisedki […]

Loe edasi

Ehkki silmapaistvalt tugeva ja massiivse nokaga suurnokk-vinti ei ole lihtne märgata, on ta Eestis suhteliselt tavaline parkide ja lehtmetsade lind. […]

Loe edasi

Talvel käivad hallrästad sageli kümnetest, mõnikord isegi sadadest lindudest koosnevate salkadena aias põõsastele ning puudele jäänud marju ja õunu, aga […]

Loe edasi

Musträstaid näeb aias enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha […]

Loe edasi

Asulates asuvatel lindude toidumajadel on tavaline külaline ka üks maailma levinumaid linnuliike – koduvarblane. Loodusmaastikus kohtab koduvarblast harva. Kui

Loe edasi

Talvel kohtab lindude toidumajal sageli ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad nad salkadena, võib mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle […]

Loe edasi

Paljud peavad leevikest Eestis vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis […]

Loe edasi

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn (hallrähn). Hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sealhulgas […]

Loe edasi