Kevad on lindude vaatlemiseks üks põnevamaid aegu aastas – meile saabub talvitusaladelt pidevalt uusi liike, samal ajal rändab Eestist läbi massiliselt põhjapoolsetel aladel pesitsejaid. Paljud, kes igapäeva- või siis vabaajategemistega seoses linde vaatlevad, jagavad oma vaatlusi mõne avaliku andmebaasi kaudu ka teistega.

Kõige enam kasutatakse linnuvaatluste talletamiseks Eestis eElurikkuse andmebaasi. Õigemini on tegemist Tartu ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel arendatava andmebaasiga PlutoF, mille üheks veebiväljundiks on eElurikkus. Sellesse andmebaasi saab sisestada nii taimede kui ka loomade vaatlusi, kuid kuna ühed aktiivsemad kasutajad on linnuvaatlejad, satub eElurikkuse avalehel vaatluste lingile klikates just linnuvaatluste lehele. Hetkeseisuga kuvab andmebaas eElurikkus üle 930 000 linnuvaatluse ning kevadisel aktiivsel vaatlusperioodil lisandub igal nädalal ligikaudu 5000 uut vaatlust.

eElurikkuse linnuvaatluste lehel saab valida kiirtee "põnevamad vaatlused", mille valides kuvatakse huvitavamate liikide viimase 30 päeva vaatlused. Punasega on välja toodud Eesti linnuharulduste komisjoni (www.eoy.ee/hk) poolt käsitletavate liikide vaatlused.

Andmebaasist eElurikkus on hea jälgida nii saabunud rändlindude kui ka harulduste ja eksikülaliste vaatlusi. Näiteks väike-lehelindu on juba paljudes Eestimaa kohtades kuuldud. Saabunud on ka esimesed suitsupääsukesed, kes küll praeguse külma ilma ja lumega peavad mõne putuka leidmiseks lootma soojemale päevasele ajale. Haruldustest on sel kevadel üllatavalt palju kohatud puna-harksaba, viimastel päevadel on nähtud näiteks ka selle aasta esimest tundrakauri ja stepi-loorkulli.

eElurikkuse andmebaasi sisestatud vaatlustest – ka juhuslikest – on palju abi lindude seisundi hindamisel ning kaitse korraldamisel. Seega on välipäevikusse või telefoni sisestatud kirje kõrval oluline mitte unustada vaatlust ka andmebaasi sisestamast.

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee