Eesti esmasleide muuseumide kogudes – valgetiib-viires

29.06.2017


1873. aasta 16. juunil märkas ornitoloog Valerian Russow Läänemaal Väike-Rõude deltas valgetiib-viire paari. Nagu tol ajal kombeks, käis lindude vaatlemine püssiga ehk huvipakkuvad linnud lasti maha. Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaatorina töötanud Russow tegi lastud valgetiib-viirestest topised, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis. Kuna topiseid tehes selgus, et emaslinnul oli välja arenenud munemisvalmis muna, on antud juhul tegemist ka esimese valgetiib-viire pesitsusjuhtumiga Eestis.

Valgetiib-viires (Chlidonias leucopterus) on kagupoolse levilaga liik, kelle jaoks Eesti asub levila loodepiiril. Pärast esmasleidu Eestis tuli järgmist vaatlust oodata üle poole sajandi – alles 1925. aasta suvel vaadeldi ühte paari Saaremaal Kuressaares. Kuni 20. sajandi lõpukümnenditeni oli teada vaid üksikuid vaatlusi, kuid alates 1990-ndatest on valgetiib-viire vaatlused Eestis oluliselt sagenenud ning Kagu-Eestis on ta muutunud lausa regulaarseks haudelinnuks. Vaatluste arv kõigub aastati suurel määral: mõnel aastal kohatakse vaid üksikuid isendeid, kuid näiteks 2010. aastal pesitses Räpina poldril vähemalt 100 paari valgetiib-viireid.

Valgetiib-viires. 31.05.2007, Räpina polder. / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Eesti linnuharulduste komisjon (HK) käsitles valgetiib-viire vaatlusi 2009. aastani ning lisaks pesitsusteateid veel ka 2010. aastal. Kõiki HK poolt kinnitatud teateid näeb siit. Hilisemaid vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasist.

Vaata ka:
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – tulipart
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – suula
Eesti esimene lühinokk-hani leiti turuletilt
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – luitsnokk-iibis

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee