Kohusetundlikud isad linnuriigis

09.11.2019


Lindude hulgas on rohkelt tublisid isasid, kes oma järglaste heaolusse ennastsalgavalt panustavad – olgu selleks siis pesa ehitamine, haudumine või poegade eest hoolitsemine.

Näiteks kangurlindude (Ploceus cucullatus) jaoks on kõige tähtsam korralik kodu. Isa ehitab kuni 20 mitmetoalist ja katusega uhket pesa, mille hulgast emane saab parima välja valida.

Kui sageli tegelevad munade haudumisega mõlemad vanemad või emaslind üksi, siis on ka isasid, kes on selle kohustuse täielikult enda kanda võtnud. Nii trotsivad muna jalgade peal hoidvad keiserpingviiniisad (Aptenodytes forsteri) kaks kuud Antarktika 40-kraadist külma ja üle 50 m/s puhuvaid tuuleiile ning kui tibu koorub enne emaslinnu naasmist, eritavad talle toiduks energia- ja valgurikast pugupiima. Selleks ajaks, kui ema tagasi jõuab, on isane keiserpingviin kaotanud 20 kg oma kehakaalust.

Keiserpingviinid (Aptenodytes forsteri) / foto: Denis Luyten, Wikimedia Commons

Nanduisa (Rhea americana) aga võib korraga haududa enam kui 80 muna. Emased liiguvad ühe isase juurest teise juurde ning munevad igasse pessa 5-10 muna. Üks isa võib hoolitseda 12 erineva emase munade eest. Erinevast munemisajast hoolimata kooruvad kõik tibud 36 tunni jooksul, nii et isal on nende järele vaatamisega omajagu tegemist.

Hallpea-albatross (Thalassarche chrysostoma) on samuti hoolas koduperemees. Võtnud enda kanda suurema osa 72-päevasest haudeperioodist, hoolitseb ta ka pärast poja koorumist tema toitmise eest. Tibu sööb päevas üle 500 grammi ning kui ta pool aastat hiljem lennuvõimestub, otsib hallpea-albatrossiisa taas oma kaasa üles ja kahe aasta möödudes alustatakse uuesti.

Kõrbes elava namiibia vurila (Pterocles namaqua) poegadele on aga vesi sama oluline kui toit. Hoolitsev isa lendab igal hommikul, kui pole veel väga palavaks läinud, kuni 30 kilomeetri kaugusele, et spetsiaalselt kohastunud sulgede abil tibudele ja nende emale vett tuua.

Põhjatirguisa (Uria lomvia) saadab ja toidab oma lennuvõimestunud poega veel kaheksa nädalat pärast pesast lahkumist. Ühte isa ja poja paari on teadlased jälginud tervelt 3000 km jooksul.

Lõpetuseks ei maksa unustada ka inimisasid, kes oma lastele loodusarmastust edasi annavad. Vaid nii võib loota, et ka järgmistel põlvedel on võimalik linde nende loomulikus elukeskkonnas imetleda.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 13.06.2019 7 great dads of the bird world.

Riin Viigipuu
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant
info/at/linnuvaatleja.ee