Lõpuks on kohal ka kõige hiljem Eestisse pesitsema saabuvad liigid

28.05.2017


Vaatamata külmavõitu maikuule on kohale jõudnud ka kõige hilisemad kevadised saabujad – eElurikkuse andmebaasist leiab vaatlusi hilistest saabujatest nagu peoleo, aed-roolind, soo-roolind, jõgi-ritsiklind, vööt-põõsalind ja nõlva-lehelind. Eile, 27. mail vaadeldi Tartu lähedal Räni alevikus ka selle aasta esimesi, kevadeti Eestisse kõige hiljem pesitsema jõudvaid väike-käosulaseid.

Väike-käosulane. 28.05.2017, Räni alevik, Tartumaa. Väike-käosulane on väike pruun lind, keda põõsastest leida ei ole lihtne. Ta tuvastatakse enamasti liigile iseloomuliku krägiseva laulu järgi. / foto: Art Villem Adojaan

Väike-käosulane on idapoolse levilaga liik. Eesti esmasleid pärineb alles 1989. aastast, mil 16. augustil rõngastati üks isend Võrtsjärve põhjatipus Vaibla linnujaamas. Väike-käosulase pesitsemine registreeriti Eestis esmakordselt 2002. aastal Setomaal Veretinäs ning sellest alates on teda Setomaalt pesitsemast leitud igal aastal. Viimastel aastatel on väike-käosulane levilat lääne suunas veelgi laiendanud.

Aastatel 2008-2012 hinnati väike-käosulase arvukuseks Eestis 20-100 paari, kuid kuna tema arvukus on pidevalt kasvanud, pesitseb väike-käosulaseid Eestis kindlasti juba sadu paare.

Väike-käosulast tasub pesitsusaladelt otsida alles juunis–juulis. Nende elupaigaks on peamiselt sööti jäänud kultuurheinamaad, kuhu on peale kasvanud hõre 1-2-meetrine kasevõsa, kuid väike-käosulast leiab pesitsemas ka talirapsipõldudel.

Väike-käosulase vaatlusi käsitles linnuharulduste komisjon (HK) kuni 2014. aastani. HK poolt kinnitatud vaatlused leiab siit, hilisemaid vaatlusi saab vaadata eElurikkuse andmebaasist.

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee