Kaljuiibis (Geronticus eremita) oli ammustel aegadel laialt levinud haudelind Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ning Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Euroopast kadus kaljuiibis juba enam kui 300 aastat tagasi. Kaljuiibise kadumise kunagised põhjused ei ole teada, kuid viimastel kümnenditel on peamisteks ohtudeks peetud elupaikade kadumist ning jahipidamist.

20. sajandi alguseks oli maailmas säilinud kokku vaid kaks kaljuiibise populatsiooni: läänepoolne populatsioon Marokos ning idapoolne populatsioon Süürias ja Türgis.

Kaljuiibised / foto: Vassil, Wikimedia Commons

Kuigi kaljuiibise idapoolset populatsiooni loeti looduses väljasurnuks juba 20. sajandi lõpus, leiti 2002. aastal väike, vaid seitsmest linnust koosnev koloonia Süüriast Palmyrast. Seda pesitsuspaika külastas viimane üksik isend 2014. aastal ning hiljem ei ole looduses pesitsevaid kaljuiibiseid Lähis-Idast enam leitud. Kuna aga Türgis on kaljuiibiseid edukalt vangistuses peetud ja paljundatud, loodetakse kunagi nende isendite loodusesse laskmisega Lähis-Ida populatsioon taastada.

Kaljuiibise läänepoolne populatsioon Marokos oli 1998. aastaks kahanenud vaid 57 paarini, kuid viimastel aastatel on liigi arvukus seal siiski stabiilselt üle 100 paari püsinud. Üllatuslikult leiti 2017. aastal Marokost kaks seni teadmata pesitsuskohta ning looduses pesitsevate kaljuiibiste arvuks saadi viimaste kümnendite kohta rekordilised 122 paari (koos poegadega kokku üle 600 isendi).

Loe täpsemalt:
BirdLife International 24.11.2017 Important new breeding sites of mythical ibis discovered.
Kaljuiibise infoleht linnukaitseühenduse BirdLife International kodulehel.

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee