Vaatamata külma kevade tõttu veidi hilisemaks nihkunud pesitsemisele oli valge-toonekurgedel siiski hea pesitsusaasta.

12. septembri seisuga oli valge-toonekure pesapaikade kaardirakenduse kaudu selle aasta kohta andmebaasi kantud 386 pesa andmed, millest 208 pesa kohta ka täpsed andmed pesitsustulemuste kohta. 2017. aastal kasvas Eestis valge-toonekure pesades lennuvõimeliseks keskmiselt 2,12 poega. Edukalt pesitsenud paaridel, kellel kasvas lennuvõimeliseks vähemalt 1 poeg, lennuvõimestus keskmiselt 2,38 poega.

Selles Tartumaal Haaslava külas asuvas pesas oli 2017. aastal 2 poega, mõlemad kasvasid suve lõpuks ka lennuvõimeliseks. / foto: Margus Ots, 19.06.2017

Valge-toonekurel kasvab lennuvõimeliseks tavaliselt 2 või 3 poega, harvemini 1 või 4 poega. Parimatel aastatel teatatakse ka üksikutest viie pojaga pesakondadest, kuid sel aastal ei ole viiepojalisi pesakondasid andmebaasi kantud. Halvematel aastatel jääb keskmine lennuvõimestunud poegade arv kõigi paaride kohta alla kahe. Näiteks aastatel 1985-2008 lennuvõimestus paari kohta keskmiselt 1,62–2,39 poega, sama näitaja edukalt pesitsenud paaride lõikes oli vahemikus 2,07–2,83 (Ots, M. (2009). Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) Eestis aastani 2008. Hirundo, 22, 32-43).

Suur aitäh kõigile, kes valge-toonekure pesapaikade ja pesitsustulemuste andmed andmebaasi sisestasid. Siiski ei ole pesi kaardile kanda kunagi hilja, lisaks saab juba olemasolevaid andmeid pidevalt uuendada ja täiendada. Valge-toonekure pesapaikade kaardirakenduse leiab aadressilt www.eoy.ee/valgetoonekurg.

Loe ka:
Kanname valge-toonekure pesad kaardile
Valge-toonekure poegade ülelugemiseks on viimane aeg
Ots, M. (2014). Valge-toonekure loenduse tulemused. Tiirutaja nr 27, 4-5.
Ots, M. (2015). Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal. Hirundo 2015 (1) 10-19.

Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühingu valge-toonekure projekti koordinaator
margus.ots/at/gmail.com