Aprilli kolmas dekaad

22.04.2012


Aprilli kokkuvõte

Aprillis jõudis meile juba arvukalt uusi saabujaid ja minu aastanimekirja lisandus kuuga 70 liiki. Kokku on minu 2012.a nimekirjas aprilli lõpu seisuga 206 linnuliiki. Lisandus ka terve rida raskeid liike. Kõige rohkem vaeva oli ilmselt rabapüüga, kelle pärast sai Ida-Virumaal mitu korda käidud, enne, kui linnu lõpuks ära kuulsin. Kõige tulemuslikum retk oli aprilli keskel Saaremaal, kus õnnestus ära näha lapi tsiitsitaja ehk keltsalind (kokku 4 lindu), randkiur, mägi-kanepilind, sarviklõoke, kaelusrästas (koos Läänemaa retkega lõpuks nähtud 6 isendit), roherähn (2 lindu erinevates kohtades), mudanepp. Edukatest bongamistest jäävad meelde Kablis leitud euroopa kaelustäks ja Matsalu rahvuspargis peatunud väike-laukhaned. Kõvematest raridest õnnestus endal kahes kohas mustkael-pütt leida: 1 Audru poldril ja 2 Sutlepa merel. Spondede nimekirjas on mul lõpuks ka punanokk-vart, keda nägime Valguta poldril. Punanoka varasem bongamine Haapsalus ei õnnestunud. Hea, et selle raske liigi ikka kirja sain. Põnevamatest nn kohustuslikest liikidest sain aprillis kirja veel lammitildri, kuldhänilase, rohunepi, vaenukäo ja must-harksaba.

Aga, mitmed põnevad liigid jäid ka nägemata. Sõrve säärel aprilli lõpus leitud kõnnuõgija ja halltsiitsitaja bongamiseni ma ei jõudnudki. Tegelikult ei olnudki need linnud bongatavad, kadusid õige kiiresti. Aprillis nähti mitmel pool stepi-loorkulle, ka need linnud olid rändel ja bongamise varianti polnud. Loodetavasti õnnestub stepi-loorkull millalgi ikka ka endal üles leida. Pärnumaal Orikülas nähtud sinisaba läksin küll bongama, aga jäin selgelt hiljaks. Kuninghahka nähti meil aprillis vaid korra Harjumaal Rohuneemel rändel ja tedagi polnud võimalik bongata. Saaremaal Toomalõukal vaadeldi kuu alguses ühte tundrakauri, kelle pärast Saaremaale kihutama ei hakanud, sest loodetavasti õnnestub neid mai keskel parimal rändeajal Ristna ninal või Põõsaspea neemel niigi näha.

Aprillis kogunes mul vaatlustunde täpselt 300 (alates aasta algusest kokku 644), sõidukilomeetreid oli aprillis selgelt liiga palju, ehk siis 6805 (alates aasta algusest 18603) ja jalgsi retkekilomeetreid oli aprillis 154 (alates aasta algusest 402). Olen oma vaatlused ikka eElurikkuse andmebaasi sisestanud ja sealselt kaardilt on näha, kus ma aprillis retkedel käinud olen.

30. aprill

Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi seekordne linnuretk viis Valguta poldrile. Nagu ikka, üleujutatud poldril võis igasuguseid veelinde näha, endiselt tegutses alal ka mitu hõbehaigrut. Uutest saabujatest võis kuulda rästas-roolindu ja väike-põõsalindu. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 206 linnuliiki.

Saaremaal Sõrve säärel jätkati täna eile päeval leitud ja õhtul kadunud kõnnuõgija otsinguid. Seda elukat enam ei leitud, aga leiti hoopis üks teine rari – halltsiitsitaja. Kahjuks seegi lind kadus kiiresti ja lisaks leidjale keegi teine teda ei näinud. Otsingute käigus leiti Sõrve linnujaama lähistelt taas ka mõned kaelusrästad üles. Mina ise Saaremaale bongamisretkele ei suundunud, sest vana burši hing kisub täna hoopis Tartusse volbriööd pidama.

29. aprill

Ja taas üks kauge udupilt - kaelusrästas 29.04.2012 Tuksi / foto: Margus Ots

Täna oli kõigi aegade parim kaelusrästaste päev Eestis. Hommikul leidsin ise Läänemaal Tuksis neli ja Rooslepas ühe linnu. Kahjuks linnud lähedale ei lasknud ja tõestuseks sai taas vaid ports udupilte tehtud. Päeval tuli teade, et Saaremaal Lätiniidi külas on lausa 15 kaelusrästast korraga näha ning õhtul leiti Sõrve säärelt veel kaks lindu. Kaelusrästas on meil haruldane läbirändaja. Kuni 1991. aastani kuulusid kaelusrästa vaatlused linnuharulduste komisjonis (HK) käsitlemisele, kõiki aktsepteeritud vaatlusi näeb HK veebilehel. Hilisemast ajast pärit vaatlusi näeb mõningal määral ka eElurikkuse andmebaasis. Teadaolevalt ei ole mitte kunagi varem nii palju kaelusrästaid ühe päeva jooksul Eestis nähtud (täna kokku vähemalt 22 isendit), muidugi on ka ühes kohas korraga nähtud 15 isendit rekordiliselt palju.

Aga, erakordne kaelusrästaste hulk jääb hoopis ühe teise tänase leiu varju. Sõrve säärelt leiti täna kõnnuõgija. Tegemist on Aasia liigiga, kes Euroopasse satub väga harva. Eestis on kõnnuõgijat varem vaid ühe korra kohatud – 15.10.2001 rõngastati üks isend Kabli linnujaamas. Pilti Sõrve säärel nähtud linnust näeb Estbirdingu galeriis. Olin ise just Lääne-Eesti retkelt Tartusse tagasi jõudmas, kui Rariliini kaudu kõnnuõgija teade tuli. Kuna Sõrve säärele oleksin kohale jõudnud alles pimedas ja õhtul lindu enam üles ei leitud (s.t. teda ei pruugi ka hommikul leida) ning kuna pean esmaspäeval kindlasti Tartus olema, siis jäi mul pikk bongamisretk tegemata. Kui see elukas peaks aga siiski esmaspäeval uuesti välja ilmuma, siis ilmselt jääb ta Sõrve säärele ehk kauemakski paigale ja üritan teisipäeval bongama minna.

Sõrve sääre asemel käisin õhtul aga Aardla poldrilt läbi, kus tegutses paarkümmend mustviirest. See liik on minu 2012.a nimekirjas 204. linnuliik.

28. aprill

Täna oli viimaste nädalate üks igavamaid linnupäevi. Hommikul Põõsaspea neemel erilist veelindude liikumist ei olnud, ka päeval röövlinde staiates kedagi eriti silma ei hakanud. Ilma uue liigita siiski ei jäänud. Õhtul tegutses Saare ehk Lyckholmi mõisa juures suurem pääsukeste parv ja teiste hulgas oli ka kümmekond kaldapääsukest. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 203 linnuliiki.

27. aprill – 200 liigi piir ületatud!

Hommikul torutasin taas Põõsaspea neemel merd, aga kuna veelinde liikus väga vähe, siis suundusin tänagi õige kohe Läänemaa linnupaiku üle vaatama. Spithami küla vahelt sain aastanimekirja uueks liigiks lepalinnu, üks isaslind oli rändelt maha sadanud ja tegutses põõsas koos must-lepalinnuga. Järgmised uued liigid sain Nõmmküla mõisa juurest. Esimesena oli kuulda must-kärbsenäpi laulu. Seda liiki on Lõuna-Eestis juba mõnda aega nähtud, põhjarannikule hakkavad lõpuks ka siis esimesed kohale jõudma. Kärbsenäpile lähemale liikudes ajasin ootamatult ühe röövlinnu lendu. Sain eluka kohe binoklisse, aga kuna lind oli väga lähedal, siis oli juba palja silmagagi vaadates selge, et see lind on must-harksaba. Jooksin küll kiiresti autosse kaamera järele, aga nägin teda veel vaid korraks kiirelt üle metsa kadumas. Oma aastanimekirja 200. linnuliigi oleks küll tahtnud pildile saada. Aga, viimastel päevadel on Eestis juba vähemalt 10 must-harksaba nähtud, loodetavasti õnnestub seda liiki uuesti näha.

Õhtul liikusin Noarootsi poolsaarel ringi. Ramsi neemel sain oma aastanimekirja lõpuks randtiiru. Haapsalus, kust olen viimastel päevadel mitu korda läbi sõitnud, olevat randtiire juba mõnda aega suuremal hulgal näha. Pika retkepäeva otsustasin lõpetada Sutlepa merel. Juba enne linnutorni ronimist sain uue liigina kirja täpikhuigu, üks lind tegi päris aktiivselt häält. Eile seda liiki siin ei kohanud, ju ta oli just rändelt saabunud. Tornist oli ka palja silmaga näha, et võrreldes eilsega on uusi linde veelgi juurde tulnud – pütte oli rohkem ja teiste hulgas oli ka sarvikpütti näha. Pika retkepäeva järel hakkas laiskus juba peale tulema ja otsustasingi kõigi lindude asemel vaid pütid kokku lugeda. Panin toru püsti ja esimeste lindudena olid vaateväljas 2 mustkael-pütti! Esiotsa arvasin, et silm seletab valesti. Aga, kui suhteliselt sarnane sarvikpütt ka vahetus läheduses ringi ujus, siis oli asi selge. Olin tõesti taas mustkael-püti leidnud, mõni päev tagasi leidsin ühe linnu Audru poldrilt. Alates 1990-ndate algusest on seda liiki Eestis nüüd siis 13 korda kohatud. Lisaks mustkaeltele tegutses Sutlepa merel veel vähemalt 40 tuttpütti, 8 hallpõsk-pütti ja 6 sarvikpütti. Oli päris kena vaatepilt, kui vahepeal 5 m raadiuses korraga 4 liiki pütte näha oli.

Päevaga lisandus minu 2012.a nimekirja 5 uut linnuliiki, kokku on neid nüüd 202. Mai lõpuks lisandub nimekirja veel ehk umbes 40 liiki. Seejärel läheb uute liikide leidmine juba väga raskeks, sest vaid rarid on üle jäänud.

26. aprill

Täna oli suhteliselt igav linnupäev. Hommikul ei tulnud Põõsaspeal staiamisest midagi välja, sest ilm oli udusevõitu ja nähtavus oli olematu. Sai siis looderanniku linnupaiku üle vaadatud. Kedagi erilist silma ei hakanud. Päeva põnevaim vaatlus tuli Saunja lahelt, kus lendas ringi 70 linnust koosnev meriskiparv. Sellist suuremat meriskite rändeparve ei kohta just iga päev. Uutest liikidest nägin Spithamis ja Pürksis väänkaela, Sutlepa mere roostikus siristas roo-ritsiklind ja sealse linnutorni kõrval põõsas tegutses mets-lehelind. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 197 linnuliiki.

25. aprill

Hommikul sai 4 tundi Kabli linnutornis staiatud. Ehkki ilmaolud lubasid korralikku värvuliste ja röövlindude rännet, jäi hommikune liikumine loodetust veidi lahjemaks. Ilmselt mõjutas rännet suhteliselt külm hommik, mitmel pool oli härmatis maas. Endiselt rändas arvukalt metsvinte, aga ka suitsu- ja räästapääsukesi oli juba päris palju näha. Minu aastanimekiri sai mitu uut liiki juurde, esimesed soo-loorkullid ja hänilased olid rändel, ka üks kägu lendas põhja suunas. Hommikune põnevaim liik oli vaenukägu, vähemalt 2 lindu oli Kablis liikvel.

Õhtuks jõudsin juba Läänemaale. Matsalu rahvuspargi aladel oli plaanis väike-laukhani üles otsida. Tema on meie kõige haruldasem haneliik, kelle väikseid salkasid kohatakse läbirändel aprilli lõpus ja mai alguses peamiselt Silma looduskaitseala või Matsalu rahvuspargi aladel. Tänavu on neid isegi suhteliselt palju nähtud, ühes parves oli lausa 21 lindu. Kohalike linnuvaatlejate abiga õnnestus pika torutamise peale 2 väike-laukhane teiste hanede hulgast ka üles leida. Üks raske liik taas liiginimekirjas juures.

Päeva viimaseks aastapunktiks sain õhtul Spithami küla põldudelt kadakatäksi. Täna lisandus minu 2012.a nimekirja 6 uut linnuliiki, kokku on neid nüüd 194.

24. aprill – mustkael-pütt

Hommikul oli Tartus ilm jätkuvalt vihmane ja sai lõpuks vähe kauem magada. Aga siiski oli kavas välja minna, retkesihiks olid Pärnumaa parimad linnuaugud. Teel tegin esimese peatuse Rämsi poldril, kus üleujutusalal on päris palju veelinde näha. Kohe autost välja astudes sain esimese uue liigi kirja – 3 mudatildrit lendasid kõvasti häält tehes ringi. Mõni hetk hiljem ajas välja-loorkull suurema pardiparve üles ja linde binokliga jälgides märkasin äkki pea kohal viupartide hulgas suuremat hallikat kahlajat, kellel alapool ja ka kaenlaalused olid mustad. Muud varianti ei ole, see lind on plüü! Aga, mida see elukas praegu siin teeb? Üldjuhul nähakse läbirändavaid plüüsid meil mais ja peamiselt ikka läänerannikul, sisemaal on ta harv külaline. Samas, kui eElurikkuse andmebaasist natuke otsida, siis ka möödunud aastal nähti peaaegu samal ajal kolme plüüd Tartu külje all Aardla poldril. Seega, midagi eriti erakordset selles leius polegi.

Käisin taas ka Navesti poldrilt läbi. Suurvesi on siin kiirelt alanemas, aga alal on endiselt palju veelinde paigal. Põnevaimaks linnuks oli täna siin räusktiir (3 lindu ülelennul), keda sisemaal väga tihti ei kohta. Uusi liike Navesti poldrilt ei leidnud, aga läheduses Venevere küla juures tiirutas Navesti jõe kohal suitsupääsukeste hulgas ka üks räästapääsuke. Hakkavad nemadki tasapisi saabuma. Kaldapääsukesega läheb veel aega, tema saabub meile alles mais.

Pärnumaal suundusin algatuseks Audru poldrile ja üritasin siinset pardisuppi läbi torutada. Paari tunniga jõudsin üle vaadata vaid poldri idapoolse osa, kus ulatuslikul üleujutusalal peatub tuhandeid parte. Arvukaimad olid täna viupart (1100), piilpart (850), tuttvart (700), soopart (460), sõtkas (210) ja luitsnokk-part (120), lisaks veel 2500 hane (peamiselt suur-laukhaned) ja 500 valgepõsk-laglet. Siingi võis rändel olevaid räusktiire näha – 5 lindu lendas kõrgelt üle. Uue liigina sain oma aastanimekirja Audru poldrilt tumetildri, aga tänane päev ei jäänud ka ilma kõvema rarita. Olin pardiparve juba mitu korda läbi torutanud ja kavatsesin juba edasi liikuda, kui märkasin kaugel üleujutusala teises servas ühte väikest pütti sukeldumas. Kui lind uuesti vee peale tuli, siis oli kohe asi selge – see lind on mustkael-pütt! Tegemist on kõva rariga, keda linnuharulduste komisjoni andmetel on Eestis kokku vaid paarkümmend korda nähtud. Pärnumaal pole seda liiki varem üldse kohatud. Viimastel aastatel on mustkael-püti vaatlused meil siiski sagenenud, 2011. aastal oli isegi 5 leidu. Alates 1990-ndate algusest on seda liiki meil nüüd siis kokku 12 korda leitud ja on kuidagi juhtunud, et neist lausa kaheksal korral olen ka ise linnu ära näinud.

Järjekordne udupilt - mustkael-pütt Audru poldril 24.04.2012 / foto: Margus Ots

Kuna lind oli kaugel ja lähemale minna ei õnnestunud, siis üritasin läbi toru tavalise objektiiviga kuidagi pilti teha. Udupildilt on õnneks olulisemad tunnused (pea kuju ja muster) näha ja linnuharulduste komisjonile on vähemalt mingigi tõestusmaterjal olemas. Õnneks jõudsid ka paar kohalikku linnuvaatlejat linnu ära näha. Loodetavasti jääb pütt paigale ja homme õnnestub paremaid pilte saada.

Aga, tänasel päeval oli veel üks üllatus varuks. Õhtuks jõudsin Kabli linnujaama. Kuna homme peaks mõõdukas idakaarte tuul puhuma, siis võiks siin hommikul korralikku värvuliste rännet näha. Linnujaamas järgmiseks päevaks ettevalmistusi tehes küsis ühel hetkel Juho Könönen, kes praegu siin rännet loendab, et millal rohunepid tavaliselt Eestisse saabuvad? Alguses ei saanud kohe soomekeelsest liiginimest aru, aga kui Juho teatas, et üks parasjagu mängib linnujaama ees, siis hüppasin ka ise kiiresti välja. Oligi nii, üks rohunepp „plõgistas” täie hooga mõnekümne meetri kaugusel rannaniidul. Seda lindu poleks siit küll leida lootnud. Ju ta oli just rändelt maha sadanud, otsustas natuke mängida ja siis edasi liikuda. Tund hiljem lindu enam kuulda ei olnud.

Tänase järjekordse põneva retkepäevaga lisandus minu 2012.a liiginimekirja 6 uut linnuliiki, kokku on neid nüüd 188.

23. aprill

Kollase peaga kuldhänilase isaslindu on lihtne määrata, 19.05.2007 Aardla polder / foto: Margus Ots

Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi linnuretk õpetajatele viis täna Valguta poldrile. Ilm oli vihmane ja vaatlusolud olid õige nirud, aga seltskond pidas vapralt terve päeva vastu. Üleujutatud poldril oli muidugi igasuguseid veelinde, põnevamatest elukatest nägime suuremat punti hõbehaigruid ja sisemaal haruldast meriskit. Uutest liikidest hakkas silma kuldhänilane, minu 2012.a nimekirjas on nüüd kokku 182. linnuliiki.

21. aprill – punanokk-vart

Viimaste päevade pikkade retkede järel oli küll kange tahtmine kauem magada, aga kuna Rarileidja 2011 ülekaalukas võitja kavatses kindlasti retkele minna, siis kauplesin ennastki kaasa ja juba kell 4:30 olime väljas. Tegime pikema poldrite ringi, esimesena suundusime Valguta poldrile. Linde oli seal kenasti, igat sorti parte ja muidki elukaid oli üleujutatud poldril päris arvukalt (täpsemalt vaata eElurikkuse andmebaasist). Uue saabujana kuulsime algatuseks ühte salu-lehelindu. Enne tänast päeva polegi neid sel aastal Eestis vist kohatud?

Punanokk-vart Valguta poldril 21.04.2012 / foto: Mariliis Märtson

Aga suuremat sorti üllatus tuli pärast seda, kui olime ala enda arvates juba korralikult läbi kamminud. Vartide salgast leidsime punanokk-vardi paari! Seda eksikülalist poleks küll siit leida lootnud. Linnud olid väga kaugel ja kahjuks head pilti neist ei saanud, aga tõestusmaterjaliks sobib ka läbi toru tehtud udupilt. Rarileidja võistluse punktid läksid taas eelmise aasta võitjale ja taas on edetabeli eesotsas sama nimi, igavaks kisub. Käesoleval aastal on see 2. punanokk-vardi leid Eestis – 9. aprillil nähti ühte paari Haapsalus. Siis minul bongamine ei õnnestunud. Väga hea, et nüüd selle liigi ära nägin, aastanimekiri sai ühe kõva rari juurde.

Jätkasime oma poldrite retke põhja suunas. Tamme poldril nägime uue saabujana suitsupääsukest. Esimesi pääsukesi nähti Eestis juba nädal tagasi, aga meile kõigile oli see sel aastal esimene vaatlus.

Punakael-lagle, Väike-Rakke 21.04.2012 / foto: Mariliis Märtson

Sangla polder oli suhteliselt linnutühi, aga läheduses Väike-Rakke põldudel hakkas suures haneparves silma 2 punakael-laglet! Ise olen seda liiki sel aastal nüüd juba kolmes kohas näinud. Veel kümmekond aastat tagasi oli punakael-lagle suhteliselt kõva rari, viimastel aastatel on tema vaatlused aga järjest sagenenud. Tänagi leiti veel üks lind lisaks ka Läänemaalt Põgarist.

Täna sai ka Põhja-Viljandimaal Navesti poldril ära käidud. Poldri lõunaosa on juba täiesti kuiv ja veelinde siin enam ei ole. Uue liigina sain siit oma aastanimekirja väike-konnakotka. Aga poldri põhjaosas on suurel alal veel vesi peal. Üleujutusala oli paksult veelinde täis. Kõige arvukamalt võis näha viuparte (1400) ja sooparte (500), aga ka väikeluiki (230). Uutest liikidest olid siin 2 lammitildrit ja 2 vihitajat. Täna lisandus minu 2012.a nimekirja 6 uut liiki, kokku on neid nüüd 181.