Juuli kolmas dekaad

23.07.2012

Juuli kokkuvõte

Juulis sai suhteliselt vähe retkedel käidud. Tegin mõned pikemad linnuretked Lääne- ja Põhja-Eestisse, bongamisretkedel sattusin ka Sõrve säärele – punapea-tsiitsitaja bongamine ebaõnnestus ja Kihnu saarele – tuttlõoke õnnestus ära näha. Päris palju aega kulus juulis siniraa ja madukotka vanade leiukohtade külastamisele, aga need liigid jäidki mul leidmata. Minu aastanimekirja lisandus juulis vaid 2 liiki – tuttlõoke 18. juulil Kihnu saarel ja leeterüdi 23. juulil Paljassaares. Uusi liike lisandubki nüüd harva, sest kõik tavalised elukad on juba ära nähtud ja puuduolevad liigid on rarid, kelle leidmisega saab kõvasti vaeva näha. Kokku on minu 2012.a nimekirjas juuli lõpu seisuga 266 linnuliiki.

Juulis kogunes vaatlustunde vaid 118 (alates aasta algusest kokku 1133), sõidukilomeetreid 4551 (alates aasta algusest 31891) ja jalgsi retkekilomeetreid tuli juulis 88 (alates aasta algusest 709). Suhteliselt palju sõidukilomeetreid kogunes juulis peamiselt sel põhjusel, et sai lihtsalt nii sama mitu pikemat uute alade tutvumisretke tehtud. Augustis käib juba kõvem ränne ja siis koguneb retketunde kindlasti selgelt rohkem.

31. juuli

Hommikul sai algatuseks Põõsaspea neemel torutatud, aga suurt kedagi rändamas polnud. Vaid mõned vaeraahelikud liikusid kaugel merel edelasse. Haversis oli kahlajaid eilsest selgelt vähem, aga liike oli endiselt palju. Kahe päeva jooksul nägin Haversis kokku 24 liiki kahlajaid, see koht õigustab Läänemaa parima kahlajaaugu nime. Suurema osa päevast veetsin parimates röövlinnupaikades staiates, aga kedagi erilist silma ei hakanud. Minu vaatlusi näeb endiselt eElurikkuse andmebaasis.

Õhtuks jõudsin tagasi Tartusse. Nüüd on vaja natuke mõtelda, et kuhu järgnevatel päevadel retkele minna? Ehk Saaremaale või hoopis edelarannikule Pulgoja linnujaama või tagasi Läänemaale või siis hoopis kuhugi mujale? Paari päeva pärast on näha, kuhu randa või metsa ma sattunud olen.

30. juuli

Looderannikul oli täna tuuline ja pilvine ilm, mis röövlindude staiamiseks ei sobi. Kuna öösel sadas, siis võis oletada, et rändelt on arvukalt kahlajaid maha sadanud ja röövlite staiamise asemel külastasin siis kahlajaauke. Mitmel pool randades oligi arvukalt rüdisid maas, kõige liigirikkam seltskond tegutses Haversi rannas. Siin oli kogu kompott koos. Kõige arvukamaks liigiks oli soorüdi, keda oli kokku 230 lindu näha, aga ka 25 kõvernokk-rüdi ja 30 liivatülli tegutses adruvallidel. Torutasin Haversis kahlajapunte ligemale 2 tundi ja liike kogunes õige mitu. Põnevamatest elukatest hakkas teiste hulgas silma 2 leeterüdi, 1 veetallaja ja 1 plütt, lisaks tavalisematest liikidest veel 1 suurrüdi, 2 väikerüdi, 1 värbrüdi, 2 väiketülli, 1 mustsaba-vigle, 2 vöötsaba-viglet, 3 kiivitajat, 2 vihitajat, 1 metstilder, 15 mudatildrit, 3 heletildrit, 1 tumetilder, 4 tikutajat, 2 tutkast ja 1 väikekoovitaja. Haversis on hea võimalus kahlajate määramist õppida, palju liike on korraga nina all tegutsemas ja lindudele pääseb suhteliselt lähedale.

Udupilt Haversi rannast, 30.07.2012. Kui natuke kujutlusvõimet rakendada, siis hakkab adru sees suurem punt soorüdisid, kõvernokk-rüdisid ja liivatülle silma. Tumedal taustal on linde raske märgata. Alles torutades saab aru, kui palju neid tegelikult ringi sibab. / foto: Margus Ots

29. juuli

Pikema pausi järel pääsesin lõpuks taas retkele. Kavas oli mõned vanad madukotka leiukohad Põhja-Eestis üle vaadata. Viimastel aastakümnetel pole madukotka pesitsemist Eestis tõestatud, vanad territooriumid on tühjad ja vaatlusi on üldse väga vähe teada. Tänavu on linnuvaatlejate seas vaid nelja vaatluse info liikunud, aga praeguse seisuga on linnuharulduste komisjonini neist vaid üks teade jõudnud. Sügiseks on näha, kui mitu teadet üldse sõelale jääb. Madukotkast täna, nagu ka varasematel otsimisretkedel, leida ei õnnestunud. Kui lähipäevadel ilm lubab, siis käin veel mõned Loode-Eesti vanad leiukohad läbi, aga tundub, et madukotka leidmine tuleb tänavu ära unustada.

23. juuli

Taas üks vihmane ja tuuline päev. Hommikul Läänemaa randadele kolama ei jõudnudki ja keskpäevaks olin juba Tallinnas. Vaatamata tugevnevale vihmale otsustasin siiski pealinna parima linnuaugu – Paljassaare – üle vaadata. Siingi oli veeseis kõrge, aga adruvallidel oli siiski rüdisid näha. Rändelt oli alale maha sadanud vähemalt 70 soorüdi, teiste hulgas hakkas silma ka 6 kõvernokk-rüdi, 2 suurrüdi ja 2 leeterüdi. Leeterüdi polnud ma tänavu veel kohanud, see lind on minu aastanimekirja 266. linnuliik. Leeterüdi oli ühtlasi ka viimane suhteliselt tavaline liik, kes mul veel nägemata oli. Uusi liike lisandub aastanimekirja edaspidi ilmselt õige harva, sest kõik ülejäänud liigid on juba rarid ja nende otsimisega saab kõvasti vaeva näha.

21.-22. juuli

Ei jaksanud rohkem laiselda ja suundusin looderannikule kahlajaretkele. Laupäeval kippus ilm suhteliselt sajune olema ja eriti palju kohti läbi käia ei jõudnudki. Harjumaa ühes parimas kahlajarannas Paldiski külje all Laokülas kõrge veeseisu tõttu suurt kedagi silma ei hakanud. Samas jäi aga kõige paremas kohas üldse käimata, sest kõvem hoovihm tuli kaela. Päeva ainuke märkimisväärne hetk oli pärastlõunal Pakri neemel, kust kõigest paari minuti jooksul 5500 mustvaerast mööda rändas. Pakri neeme serva all hakkas silma ka vähemalt 7 krüüslit, tegemist on ainsa kohaga Eestis, kus see liik regulaarselt pesitseb.

Pühapäeval said peaaegu kõik Läänemaa parimad kahlajaaugud (Haversi, Põgari, Haeska jm) üle vaadatud, aga kõrge veeseisu tõttu valitses neiski tühjus. Vaid mõni üksik tilder või tüll liikus ringi.