Juuni esimene dekaad

04.06.2012

10. juuni

Üle mitme päeva sai taas retkele mindud. Sel korral oli kavas Tartumaal Sangla soo põhjaosas loendus läbi viia. Soos endas kedagi väga põnevat silma ei hakanud, kõik kohatud linnud olid tüüpilised ja tavalised rabade asukad, näiteks mõned tedred ja rüüdad, üks hallõgija ja muidugi hulganisti metskiurusid. Suur üllatus tuli aga varahommikul Puhja küla lähistelt, kus elektriliinil istus punajalg-pistrik.

Punajalg-pistrik, emaslind, 10.06.2012 Puhja / foto: Margus Ots

Mida see elukas juunis meil teeb? Ehk pesitseb kusagil soo servas? Punajalg-pistrikke on sel aastal kevadrändel Eestis õige mitu korda nähtud, mullegi oli see tänavu juba 2. vaatlus. Tavaliselt kohatakse teda meil augustis sügisrändel. Pesitsejana on punajalg-pistrik meil suur haruldus.

5.-6. juuni

Olin teisipäeva hommikul parasjagu Valguta poldril, kui tuli teade, et Sõrve säärel eelmisel päeval nähtud puna-harksaba on ennast taas ilmutanud. Esimese hooga kiiremini liigutama ei hakanud, sest ülelendavat lindu bongata ei saa. Aga, kui tuli kordusteade, mis ütles, et lind on päris paikse näoga ja ei kavatse kohe Lätti lennata, siis keerasin nina Saaremaa poole ja asusin pikemale bongamisretkele. Kui bongamine ei õnnestu, mis on ülimalt tõenäoline, siis saab vähemalt linnujaama saunas sügishooaja plaane arutada. Poolel teel tuli taas kordusteade, et lind on endiselt linnujaama ümbruses ringi liikumas ja hakkas tunduma, et äkki õnnestubki see rari ära näha. Aga, kui lõpuks kohale jõudsin, siis selgus, et otsitavat elukat nähti viimati 2 tundi tagasi. Ehkki linnujaamas oli kümmekond birderit, kes kõik suuremal või vähemal määral ümbrust jälgisid, harksaba enam üles ei leitud.

Puna-harksaba, 06.06.2012 Sõrve säär / foto: Margus Ots

Kuna linnurindel valitses vaikus, siis kolmapäeva varahommikul sai hoopis vaadatud, kuidas Veenus üle Päikese liikus. Järgmine kord näeb seda nähtust alles 2117. aastal, nii kaua ei jaksa oodata. Veenus bongatud, asusime taas röövleid staiama. Sai ka lähiümbrus põhjalikult üle vaadatud, aga harksabast polnud jälgegi. Otsisime ka võimalikke toitumiskohti. Mõni päev varem murdsid hundid Sõrve sääre lähedal karja lambaid maha. Murtud loomad viidi randa kotkastele toiduks. Kuna harksaba liikus just samas piirkonnas ringi, siis võis oletada, et see raipesööja lind on nii palju lambapraadi söönud, et ei jaksa enam liigutadagi ja külitab nüüd kusagil põõsa varjus. Aga, kui olime just taas linnujaama hoovi kogunenud ja otsinguid lõpetamas, tuli teade, et põhja suunast läheneb üks harksaba moodi lind. Mõni hetk hiljem ilmuski ta vaatevälja ja oligi puna-harksaba! Lind lendas linnujaama eest läbi ja kadunud ta taas oligi. Ise tegin kaugelt paar udupilti, korralikku ilupilti sellest linnust näeb aga Estbirdingu galeriis. Puna-harksaba on linnuharulduste komisjoni andmetel Eestis kokku ligemale 40 korda nähtud. Ehkki just Saaremaal kohatakse teda regulaarselt, pole varem seda liiki kellelgi veel bongata õnnestunud. Minu 2012.a nimekirjas on puna-harksaba 262. linnuliik. Lind bongatud, saunas käidud, sügisesed plaanid arutatud, suundusin tagasi mandrile.

3.-4. juuni

Sai vahepeal mitu päeva lindudest ja linnuvaatlejatest puhatud ja normaalsete inimestega asju aetud. Tegelikult olid ilmad kah nõnda sandid, et välja eriti ei kippunudki. Aga pühapäeva õhtul tundus, et kuna tuul vaibub ja hoovihmade vahele tuleb vist kah selgemaid hetki, siis kasutasime juhust ja tegime Ropka-Ihaste luha ja Aardla poldri öölaulikute loenduse ära. Koos Tarmo Teppega üritasime kogu ala ära katta, mina liikusin Ropka-Ihaste luhal ringi, Tarmole jäi Aardla polder. Leppisime kokku, et kui ilm siiski liiga külmaks läheb ja linnud häält ei tee, siis lõpetame varakult ära ja üritame millalgi soojemal ajal loendust korrata. Aga õnneks olid ruiklased kogu öö vägagi häälekad ja sai päris pikalt (kell 21:30 – 02:30) väljas oldud. Ja linde oli tõesti palju kuulda. Täpikhuikusid tuli kokku >100 linnu, eriti arvukalt oli neid Ropka luha jõesootide servas huikamas. Väikehuikusid on tänavu alalt kokku nüüd siis juba 9 leitud, isegi Ihaste luhalt tuli esmakordselt see liik välja. Ka rooruikasid oli kokku >25 kuulda, seegi on selle ala kohta rekordiliselt palju. Kuna sugugi mitte kogu ala ei jõudnud üle vaadata ja suur osa ruiklastele sobivast alast on üldse ligipääsmatu, siis arvukushinnagud kogu ala kohta tulevad lõpuks ilmselt õige suured. Rohuneppe oleme tänavu alalt juba kolmest kohast leidnud. Isegi Tartu linna territooriumile jäävas vanas mängus oli öösel “klõbistamist” kuulda. Aga, parimad alad, kus viimastel aastatel suured rohunepi mängud on leitud, on veel kontrollimata. Hüüpe on varasematel aegadel kogu alal arvatud olevat maksimaalselt 3-5 paari. Nüüd on teada, et neid on minimaalselt 6. Põnevamatest elukatest elutseb alal tänavu ka sooräts. Alates varakevadest on teda siin regulaarselt kohatud, ka eile lendas üks lind Ropka luha kohal ringi. Sooräts on minu 2012.a nimekirja 261. linnuliik. Lisaks pesitseb alal tänavu ilmselt ka luha-sinirind. Seda haruldast haudelindu on tänavu korduvalt vaadeldud ka Tartus Raadil. Tundub, et Emajõe luhapajustikes see liik siiski veel elutseb. Oli vägev öine elamus. Vähe soojematel öödel üritame kordusloenduse teha, siis saame täpsemad arvukushinnangud ala kohta anda.