Septembri kolmas dekaad

23.09.2012


Septembri kokkuvõte

September jääb kindlasti just Mehikoorma rändeloendustega kauaks meelde. Kümmekond päeva sai Mehikoorma majaka juures staiatud, mille käigus õnnestus 3,5 miljonit rändlindu kokku lugeda. Ma pole sellist linnumöllu mitte kusagil varem näinud.

Pikemaid bongamisretki tegin septembris vaid kaks. Kuu alguses käisin Saaremaal Rahustes kiripugu-rüdi ja stepi-loorkulli otsimas. Rüdi jäi leidmata, aga loorkullile sain õnneks pihta. Kuu keskel käisin lausa kaks päeva järjest Pärnumaal Võistes tundra-neppviglet otsimas. Esimesel päeval jäi lind leidmata, teisel päeval poseeris lind aga juba päris kenasti. Minu aastanimekirja lisandus septembris 4 liiki, lisaks bongatud stepi-loorkullile ja tundra-neppviglele õnnestus Kabli linnujaamas vööt-lehelind ning Sõrve linnujaamas sinisaba kätte saada. Minu 2012.a nimekirjas on septembri lõpu seisuga 271 linnuliiki.

Septembris kogunes mul vaatlustunde 178 (alates aasta algusest kokku 1464), sõidukilomeetreid 4150 (alates aasta algusest 41505) ja jalgsi retkekilomeetreid tuli septembris 134 (alates aasta algusest 966). Sõidukilomeetreid kogunes septembris kardetust õnneks vähem. Tegelikult saigi ringisõitmise asemel pigem ühes kohas staiatud. Oktoobri plaane ei oska esialgu välja pakkuda, aga vähemalt kuu alguses olen Saaremaal Sõrve linnujaamas rõngastamas.

30. september

Tavaline sügispäev Sõrve säärel. Täna küll miskit eriti kõva rännet näha polnud, aga päeva jooksul vaadeldi Sõrve säärel ikkagi üle 100 linnuliigi, täpsemalt siis 102. Päeva põnevaimad elukad olid majaka läheduses tegutsev tuttlõoke, kes on siin paigal olnud juba alates 19. augustist ja lapi tsiitsitaja ehk keltsalind, kes on meil harv läbirändaja.

Rõngastamine käib Sõrve säärel täie hooga, hommikul sattus paari tunni jooksul võrku 260 lindu. Valdav enamus rõngastatud lindudest olid pöialpoisid ja tihased, aga rõnga sai jalga näiteks ka üks sinirind. Ootame pikisilmi ilmamuutust. Paari päeva pärast peaks lõpuks üks vaiksem hommik vahele tulema, siis võib rekordiline püügipäev tulla. Sõrve säärel toimuvast võib Sõrve linnujaama päevaraamatust lugeda.

29. september

Tuttlõoke Sõrve säärel 29.09.2012. Lind on samas kohas tegutsenud juba alates 19.08.2012. NB! Tuttlõokese määramisel peab tähelepanelik olema, sest ka tavaline põldlõoke ajab aeg-ajalt tuti püsti. Samas võib kulunud sulestikuga tuttlõokese tutt õige lühike olla. / foto: Margus Ots

Täna jõudsin oma retkega juba Saaremaale Sõrve linnujaama. Hommikul läks kohe varavalges kõva möll lahti, vinte ja tihaseid ja igasuguseid muidki elukaid lendas suurte parvede kaupa merele lõuna poole. Kohe varahommikul hakkas ka Rariliin häält tegema. Esmalt tuli teade, et Kihnu saarel nähti välja-väikelõokest. Seejärel teatati roosterind-tüllist Läänemaal Põgari rannas. Kumbki lind polnud bongatav ja mandrile tagasi ei kippunud. Sõrve linnujaama seltskond hakkas juba arvama, et raride otsimiseks sai vist sel korral valesse kohta tuldud. Leidsime küll Sõrve sääre tuletorni lähistelt taas üles tuttlõokese, kes on siin juba alates 19. augustist paigal olnud, kuid see lind enam erilist elevust ei tekitanud.

Sinisaba, rõngastatud 29.09.2012 Sõrve säärel, Eesti 5. leid. / foto: Margus Ots

Aga päeva ja ehk isegi kogu senise sügishooaja suurim purakas oli veel tulemas. Sõrve linnujaamas linde ka rõngastatakse. Hommikul sattus võrkudesse peamiselt pöialpoisse, rasvatihaseid, sabatihaseid ja metsvinte. Keskpäeval tuli suurem sadu peale ja panime võrgud kokku. Arvasime, et tänaseks on püük sellega ka läbi. Aga tund hiljem oli sadu möödas ja avasime võrgud uuesti. Kõigest paar minutit hiljem oli võrgus ootamatult värviline lind – sinisaba! Seda idapoolset eksikülalist ei osanud küll oodata. Sinisaba on Eestis nüüd kokku 5 korda kohatud. Viimati nähti ja pildistati sinisaba meil käesoleva aasta aprillis Pärnumaal Vändra lähistel (fotot näeb Estbirdingu galeriis). Ülejäänud vaatlused pärinevad juba eelmisest sajandist. Mina ise olen sinisaba varem vaid korra näinud ja see juhtus mõned aastad tagasi talvitusaladel Kagu-Aasias kusagil Tai ja Birma piirialal. Seega sain täna taas ühe Eesti punkti juurde, olen Eestis nüüd kokku 312 linnuliiki kohanud. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 271 linnuliiki.

28. september

Viimastel päevadel on haned ja lagled massiliselt rändama asunud ja selle peale saigi täna Läänemaa parimad haneaugud üle vaadatud. Matsalu lahe ümbruses oli mitmel pool tuhandeid valgepõsk-laglesid ning suur-laukhanesid ja rabahanesid maas. Suurim parv, milles oli vähemalt 10000 valgepõsk-laglet ja lisaks mõnisada hane, tegutses otse Risti-Virtsu maantee ääres Kirbla küla ja Kasari jõe vahel. Sättisin ennast maantee äärde torutama. Selle suure parve põhjalikuks läbikammimiseks kulus lõpuks ligemale 2 tundi. Suures parves on linnud üksteise taga peidus ja isegi siis, kui oled juba mitu korda parve üle vaadanud, tuleb mõni uus üllatus teiste tagant välja. Pika otsimise peale õnnestus sellest suurest parvest 2 punakael-laglet üles leida. Seda haruldast läbirändajat on viimastel aastatel meil õige sageli nähtud. Ka eElurikkuse andmebaasi on päris palju punakael-lagle vaatlusi sisestatud.

Tõenäoliselt lumehane ja kanada lagle hübriid. Lind on esmapilgul lumehane tumeda vormi sarnane, aga lind on suurevõitu ning saba ja tiibade värvus viitab samuti kanada laglele. Kirbla 28.09.2012. / foto: Margus Ots

Natuke elevust tekitas parves aga üks lumehane tumeda vormi sarnane lind. Lind oli parve kaugeimas servas ja esmalt hanede tagant vaid pead ja kaela nähes tundus küll, et see elukas on just lumehani. Aga lõpuks jalutas lind laglede vahelt välja ja midagi tundus valesti olevat. Õnneks sain enne, kui lind lendu läks, läbi toru paar udupilti teha. Fotolt asja uurides selgus, et tegemist on siiski hübriidiga. Linnu suuruse ning kere ja saba värvuse põhjal võib arvata, et lumehani on kanada laglega tempe teinud. Hanede puhul selliseid asju ikka juhtub. Ka kevadel leiti Matsalu lähistelt lumehane hübriid, siis oli teiseks osapooleks valgepõsk-lagle (fotot vaata 1. mai sissekandest).

27. september

Kõrvukräts, Kabli linnujaam 27.09.2012. / foto: Margus Ots

Kabli linnujaamas oli täna võrreldes eilsega vähe rahulikum päev, rõnga sai jalga üle 400 linnu. Valdav enamus võrku sattunud lindudest olid endiselt pöialpoisid ja sabatihased. Päeva põnevaim elukas lendas linnupüügimõrda juba enne päiksetõusu päris pimedas – käesoleva hooaja esimene kõrvukräts sai samuti rõnga jalga.

26. september

Vööt-lehelind, külaline Siberist. Kabli 26.09.2012. / foto: Margus Ots

Kabli linnujaamas läks kohe hommikul kõva möll lahti. Võrkudesse ja suurde linnupüügimõrda sattus päeva jooksul rohkem kui 800 lindu. Kõik linnud rõngastati ja said siis oma rändeteed jätkata. Valdav enamus rõngastatud lindudest olid pöialpoisid ja sabatihased, aga päev ei möödunud ka ilma rarita. Varahommikul sattus linnupüügimõrda vööt-lehelind. Seda Siberist pärit külalist on tänavu sügisel Eestis nüüd 3 korda nähtud – Kablis rõngastati mõni päev tagasi veel üks isend ja Tartumaal Mehikoormas pildistati samuti ühte lindu. Minu Eesti nimekirjas vööt-lehelind seni üldse puudus. Talvitusaladel Kagu-Aasias olen seda liiki küll näinud, aga Eestis olen osanud temast mööda minna. Lõpuks sai see viga parandatud, vööt-lehelind on minu Eestis kohatud liikide nimekirja 311. linnuliik ja ühtlasi ka 2012.a nimekirja 270. linnuliik.

Pöialpoisid pöialpoisse vaatamas - järjekordne ekskursioon Kabli linnujaamas, 26.09.2012. / foto: Margus Ots

25. september

Ilmateade lubas järgnevateks päevadeks edelarannikule kagutuult, mis peaks tähendama seda, et Kabli linnujaamas satub palju linde võrku. Tekkis kindel plaan, et lähen paariks päevaks sinna appi rõngastama. Aga täna peaks seal soodus tuul alles pärastlõunal puhuma hakkama, seetõttu otsustasin hommikuse parima vaatlusaja taas Lämmijärve ääres Mehikoormas rännet torutades mööda saata. Ilm oli küll pilves ja nähtavus kehvapoolne, aga siiski õnnestus 125 000 rändurit (peamiselt metsvindid) kokku lugeda. Tänavu sügisel on Mehikoormas nüüd ligemale 3,5 miljonit rändlindu kokku loendatud. Mehikoorma vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasis.

Lääne-pöialpoiss, rõngastatud Kablis 25.09.2012, Eesti 13. vaatlus. / foto: Jaak Tammekänd

Oletused Kabli osas pidasidki paika, s.t. ilmaolud polnud just parimad ja linde eriti palju võrkudesse ei sattunud. Aga üllatuseks saadi Kablis kätte üks lääne-pöialpoiss. Tegemist on suhteliselt kõva rariga, keda linnuharulduste komisjoni andmetel on Eestis kokku vaid 12 korda nähtud. Kablis rõngastati lääne-pöialpoiss viimati 1974. aastal. Ehkki olen seda liiki Eestis ise kahel korral näinud (2004. aastal Pärnumaal Timmkanali metsades ja 2006. aastal Virumaal Jõuga järvede juures), oleks seda liiki hea meelega oma aastanimekirjas näha tahtnud. Oleks Mehikoorma asemel kohe hommikul Kablisse läinud ….. Aga, noh, eksikülaliste liikumist ei saa eriti ette ennustada. Õhtuks jõudsin Kabli linnujaama, homme püüame uue rari.

23. september

Mehikoormas oli täielik vaikus. Linnud pidasid vist pühapäeva. Üle Lämmijärve tuli kogu hommikuga ehk vaid paar tuhat värvulist. Ilm kõige hullem ei olnud – nõrk edelatuul, pilves, aga aeg-ajalt sadas veidi. Ilmselt just sadu hoidis rändureid paigal.

Mehikoorma küla vahel nähti täna haruldast külalist vööt-lehelindu. Olin ise samal ajal tuletorni juures staiamas ja jäin liigist ilma. Otsisime küll teda veel mõnda aega, aga kõrges puistus suuremast linnusalgast ühe pisikese “vidina“ leidmine on suhteliselt lootusetu ettevõtmine. Sel sügisel on vööt-lehelindu Eestis nüüd 2 korda nähtud, üks lind rõngastati mõni päev tagasi Kabli linnujaamas. Hea aeg vööt-lehelinnu leidmiseks on veel ka järgmisel paaril nädalal. Olen seda liiki vaid talvitusaladel Kagu-Aasias näinud. Ehk läheb õnneks ja saan lõpuks sel aastal ka Eesti punkti kätte.

22. september

Varahommikul oli Lämmijärve idakaldal paks udu ja lindude liikumine oli eelnevatest päevadest selgelt nõrgem. Kui udu hajus, siis läks küll ränne täie hooga käima, aga päevaga õnnestus kokku lugeda siiski “vaid” veidi üle 140 000 ränduri. Kaheksa päevaga on üle Lämmijärve tulnud nüüd kokku 3,3 miljonit lindu. Ei tea, kas metsvintide ränne hakkab selleks korraks läbi saama? Venemaa on suur ja lai, sinna mahub vinte kõvasti. Ehk tuleb veel üks rändelaine? Mehikoorma vaatlusi näeb endiselt eElurikkuse andmebaasis.

Tundub, et metsvindid on lõpuks läänerannikule jõudnud. Kui Mehikoormas oli suhteliselt rahulik päev, siis Kihnu saarel loendati täna 290 000 ja Sõrve säärel 183 000 metsvinti. Kihnu kohta saab täpsemalt lugeda Kihnu rändeprojekti blogist ja Sõrve sääre kohta sealse linnujaama päevaraamatust.

21. september

Mehikoorma rekordpäev – üle Lämmijärve tuli kokku üle 620 000 linnu! Valdav enamus (>95%) ränduritest on jätkuvalt metsvindid, aga arvukalt oli näha ka siisikesi (>8400) ja kaelustuvisid (>5700). Seitsme päevaga on Mehikoormas kokku loendatud nüüd vähemalt 3,14 miljonit rändlindu.

Valgeselg-kirjurähn. Selle liigi rändest pole meil suurt midagi teada, Mehikoormas on neid üle Lämmijärve õige mitu tükki tulnud. / foto: Uku Paal

Lisaks rände vaatlemisele oleme Mehikoormas linde ka rõngastanud. Vaatluskoha juures on vaid üks võrk üleval olnud, aga tänase päevaga õnnestus sellega lausa 79 lindu kätte saada. Saagi hulgas on peamiselt tihased, aga täna said rõnga jalga ka 4 pasknääri ja 1 valgeselg-kirjurähn. Need suuremad elukad olid õige tigedad ja tugeva nokaga. Kuidas nad muidu tammetõrusid purustavad või puutüvedesse õõnsusi raiuvad. Võrgust harutamisel ja rõngastamisel ikka veri lendas. Lugejad, olge rahulikud, lindudega on kõik kõige paremas korras. Aga enda kätelt võis õhtul 44 auku kokku lugeda. Pasknääridega ei taha nüüd tükk aega enam tegemist teha.