1935. aastal kirjutas ornitoloog Mihkel Härms ajakirjas Eesti Loodus:

„Käesoleva aasta veebruari alguses leidis prl. Grossholm Viimsis ühe temale tundmatu surnud linnu, kelle külma ruumi tallele pani. Peagi külastas leidja kodukohta linnutundjana ja loodusõbrana tuntud kolonel H. Kurg, kellele esitati ka leitud lind. Hr. Kure suureks üllatuseks osutus see lind seni Eesti faunas tundmatuks kakuliste (Striges) vormiks, nimelt Kesk-Euroopas laialt levinud loorkakuks (Tyto alba guttata Brehm, endise nimetusega Strix flammea auct. partim), keda nii kaugel kirde pool üldse pole leitud. Selle haruldase leiu tähtsust vääriliselt hinnates annetas hr. Kurg prl. Grossholmi nõusolekul leitud linnu Tartu ülikooli zooloogiamuuseumile. Kahjuks olid hiired linnu kogu alapoole niivõrd ära närinud, et see täistoppimiseks enam ei kõlvanud. Õnneks olid aga pea, tiivad, jalad ning osa selga terveks jäänud, mis võimaldas neist joonisel nähtavat preparaati valmistada, mis sellest linnust kaunis ülevaatliku kujutelu annab.“

Loorkaku Eesti esmasleidu säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus / foto: Margus Ots

Loorkakk (Tyto alba) on üks laiemalt levinud linnuliike maailmas – ta elutseb Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Lõuna-Aasias, Okeaanias, Austraalias, Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Loorkaku levikukaarti vaata linnukaitseühenduse BirdLife International kodulehel. Kuid uutele teadusandmetele tuginedes on viimasel ajal loorkakku mitmeks liigiks eristama hakatud. Näiteks IOC World Bird List järgi on loorkaku Ameerika alamliigid eristatud liigiks Tyto furcata, ning Aasia, Okeaania ja Austraalia alamliigid liigiks Tyto javanica (eestikeelseid nimetusi uutel liikidel veel ei ole).

Ehkki loorkaku levila põhjapiir ei jää Eestist kaugele, eksib ta Põhja-Euroopasse harva. Linnuharulduste komisjoni andmetel on loorkakku Eestis kohatud vaid kuus korda:

• Algus 02.1935 Viimsi, Jõelähtme khk., Harjumaa (Grossholm) (Leitud surnult, kaavik Tartu ülikooli loodusmuuseumis).
• 03.10.1983 Ruhve, Pöide khk., Saaremaa (Mati Talve).
• 25.05.1990 Puise, Ridala khk., Läänemaa ♀ ad., alamliik guttata tunnustega (Kalev Rattiste, Vilju Lilleleht) (Leitud surnult, topis Eesti Loodusmuuseumis).
• 13.06.1991 Varessaare, Lüganuse khk., Virumaa = Ida-Viru mk. (Urmo Lehtveer) (foto).
• 05.06.2008 Kunda, Viru-Nigula khk., Virumaa = Lääne-Viru mk. (Renee Räni) (foto).
• 27.01.2013 Vaeküla, Viru-Jaagupi khk., Virumaa = Lääne-Viru mk. alamliik guttata (Ardi Märs) (Leitud surnult, foto).

Loorkakk / foto: Peter Trimming (Wikimedia Commons)

Vaata ka:
Härms, M. 1935. Loorkaku (Tyto alba guttata Brehm) leid Eestis. Eesti Loodus 1935/3, lk 81-83.
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – mustjalg-tüll
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – jahipistrik
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – suurtrapp
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – kuld-lehelind
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – vööt-lehelind
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – kuninghahk
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – padu-roolind
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – valgetiib-viires
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – tulipart
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – suula
Eesti esimene lühinokk-hani leiti turuletilt
Eesti esmasleide muuseumide kogudes – luitsnokk-iibis

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee