15.09.2012
20. september
Mehikoormas oli täna veidi vaiksem päev, värvulisi õnnestus kokku lugeda umbes 330 000. Kõigest nädal tagasi oleks selline päev pikaks ajaks elevust tekitanud, aga oleme juba oluliselt suuremate päevasummadega ära harjunud ja tänane päev tundus isegi nagu igavavõitu. Kuue päevaga on üle Lämmijärve tulnud nüüd vähemalt 2,5 miljonit rändlindu, valdav enamus kogu massist on endiselt metsvindid.
Mehikoorma "linnujaam" / foto: Uku Paal
Kogu nädala on Mehikoormas suhteliselt sarnane ilm püsinud, tuul peamiselt edelast. Nädalavahetuseks lubatakse idakaarte tuult ja see võiks rändes olulist muutust tuua. Ehk hakkab ka vähe suuremaid elukaid liikuma, sookurgi ja hanesid näiteks.
19. september
Täna läks Mehikoormas värvuliste ränne kohe päiksetõusu ajal eriti kõva hooga käima ja võis loota rekordpäeva, aga kahjuks pööras ilm ära, s.t. valgusolud muutusid nii kehvaks, et vahepeal polnud uduvines suurt midagi näha. Aga ikkagi õnnestus ligemale 440 000 värvulist (peamiselt metsvindid) kokku lugeda. Viie päevaga on nüüd üle Lämmijärve tulnud vähemalt 2,19 miljonit rändlindu!
Tundra-neppvigle. Linnu nimetus vastab välimusele - natuke neppi ja natuke viglet. 19.09.2012, Võiste / foto: Margus Ots
Eile leiti Pärnumaalt Võiste rannast tundra-neppvigle ja üritasin teda siis kohe ka bongata, aga ürituseks see jäigi, sest lind oli õhtul kadunud. Täna oli neppvigle aga samas kohas tagasi ja suundusime suurema seltskonnaga uuele katsele. Nüüd oli õnne rohkem. Lind poseeris päris kenasti. Tihenevas vihmasajus õnnestus küll vaid mõned udusevõitu pildid teha, aga tõestusmaterjaliks käib küll. Minu aastanimekiri sai nüüd siis ühe kõva liigi juurde, tundra-neppvigle on minu 2012.a nimekirja 269. linnuliik.
18. september
Ja taaskord Mehikoormas staiamas. Täna läks kohe varahommikul kõva möll lahti ja päevaga kogunes rändureid 530000, mis on ühtlasi parim tulemus, mis Mehikoormas kunagi kokku on loetud. Nelja päevaga on üle Lämmijärve nüüd vähemalt 1,75 miljonit rändlindu tulnud. Valdava enamuse kogu sellest massist moodustavad jätkuvalt metsvindid. Kõiki Mehikoorma vaatlusi näeb endiselt eElurikkuse andmebaasis.
Täna tekitasid mõningast elevust ka vastaskaldal Pnevo neemel tegutsevad linnuvaatlejad, pole neid seal varem märganud. Pnevo neemel ongi tegelikult linnujaam, kus Pihkva Pedagoogilise Ülikooli õppejõud ja tudengid käivad rännet jälgimas ja linde rõngastamas. Oleks kangesti tahtnud teada, kes täpsemalt seal üle nende peade rändab? Mehikoorma rannast ei õnnestu ju 2 km kaugusel lendavaid “täppe” liigini määrata. Lisaks seda, et kaugeltki mitte kõiki linde nii kaugelt üldse ei märkagi. Seal võis täna ju lausa miljonipäev olla. Vene ornitoloogid on Eesti kolleege Pnevo neemele ikka külla kutsunud. Tänavu kahjuks aega ei saanud, aga millalgi edaspidi tahaks seal küll ära käia.
Keskpäeval tuli Rariliini kaudu teade, et Pärnumaal Võiste rannas on maas üks tundra-neppvigle. Seda Põhja-Ameerika looderanniku ja Kirde-Aasia liiki on meil varem vaid korra nähtud – 02.10.2009 Läänemaal Põgaris. Ehkki käisin ka ise Põgari lindu bongamas ja laifer oli mul olemas, otsustasin ka nüüd kohapeale asja uurima minna. Vaatamata mitmetunnisele põhjalikule otsimisele lindu siiski enam üles ei leidnud. Samas piirkonnas tegutses üks rabapistrik, kes pidevalt piki randa kahlajaid taga ajas ja võibki arvata, et just selle eluka tõttu oli neppvigle juba ei tea kuhu põgenenud. Teistest põnevamatest lindudest tegutses Võiste rannaniidul 2 tundrakiuru, hommikul oli neid lausa 5 olnud. Praegu on parim aeg seda pisirari kohata.
17. september
Taas Mehikoormas staiamas. Tänased vaatlustingimused olid eilsest selgelt kehvemad – hommikul pilves ja pimedavõitu, vahepeal päike küttis ja õhk virvendas, suhteliselt tugev tuul. Aga siiski õnnestus >400000 värvulise kokku lugeda. Kolme päeva jooksul on Lämmijärve ületanud vähemalt 1,2 miljonit lindu! Valdav enamus ränduritest on metsvindid, aga liikumas on ka tihaseid, rästaid, västrikke, siisikesi ja teisi “pisividinaid”.
16. september
Kuna eile võis Lämmijärve ääres vägevat värvuliste rännet näha, siis läksime täna taas Mehikoormasse. Ja pettuma ei pidanud. Täna startis Pnevo neemelt järve ületama rohkem kui pool miljonit värvulist! Mul pole isegi mitte Sõrve säärel nii head rändepäeva olnud. Valdav enamus värvuliste massist olid muidugi metsvindid, aga arvukalt oli liikumas näiteks ka rästaid, tihaseid, västrikke, pääsukesi. Värvuliste sabas rändas taas suurem hulk raudkulle ja lõopistrikke. Järve kohal käis kogu aeg üks suur lahing, pidevalt langes tihaseid ja vinte röövlindude saagiks. Ka kajakad ründasid järve ületavaid rändureid, kajakad said isegi ühest pasknäärist jagu.
Üle Lämmijärve tuli 1861 pasknääri, neist 4 said ka rõnga jalga. / foto: Uku Paal
Lisaks torutamisele sai täna ka rõngastamisega tegeletud. Staiamiskoha kõrvale põõsaste vahele õnnestus üks linnuvõrk ära mahutada ja saak ühe võrgu kohta oli üllatavalt hea. Päeva jooksul sai rõnga jalga kokku 49 lindu: 14 sinitihast, 9 rasvatihast, 8 musttihast, 1 põhjatihane, 1 puukoristaja, 3 metsvinti, 7 väike-lehelindu, 1 tiigi-roolind, 1 põldvarblane ja 4 pasknääri.
Kuna lähipäevil ilm oluliselt ei muutu, siis peaks ka homme Mehikoormas kõvem rändepäev tulema. Saame näha. Kõiki tänaseid ja ka järgnevate päevade Mehikoorma vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasis.
Eesti linnuvaatlejad on ka järve teisel kaldal Pnevo neemel rännet jälgimas käinud. Näiteks Heinrich Veromanni seiklustest Pnevo neemel 1958. aastal võib lugeda Korporatsioon Ugala albumist “Ugalensis XI”, lugu “Diversant” on kättesaadav ka Estbirdingu veebilehel.
15. september
Ehkki ilm pidi nagu kehvapoolne olema, sai siiski Lämmijärve äärde Mehikoormasse staiama mindud. Mõõdukas vastutuul linde eriti ei seganud ja Pnevo neemelt startis järve ületama üllatavalt palju värvulisi. Kohati oli kogu taevas täppe täis. Kuue tunni jooksul õnnestus kokku lugeda ligemale 300000 rändlindu! Kauge distantsi (2 km) tõttu ei saanud enamasti küll liike määrata, aga valdav enamus ränduritest olid tõenäoliselt metsvindid, massi sees oli palju ka tihaseid, rästaid, pääsukesi, vintlasi jt pisemaid värvulisi. Kenasti tuli üle järve ka pasknääre – kokku >1100 isendi. Kogu seda värvuliste möllu jälitas suurem ports raudkulle ja lõopistrikke. Otse meie nina all langes õige mitu vinti ja tihast röövlindude saagiks. Kui vähegi ilma on, siis on sel sügisel Mehikoormas plaanis veel pikemalt torutada.
Mustkael-pütt Haaslava kalatiikidel, ka kaugelt tehtud udupildilt on liigile iseloomulik pea ja noka kuju näha. / foto: Uku Paal
Juba augusti lõpust alates on Tartumaalt Haaslava kalatiikidelt tulnud infot, et seal tegutseb üks noor mustkael-pütt. Kuna tiikide vahele vaatlema ei pääse, siis kaugemalt aia tagant torutades pole liigimäärangut lõplikult veel kinnitatud. Segadust tekitab ka asjaolu, et samal tiigil tegutseb lisaks veel 2 noort sarvikpütti ning nende kahe liigi eristamine kaugelt ei ole just kõige lihtsam ülesanne. Sai siis täna uuesti aia taha luurama mindud ja õnneks näitas pütt ennast nüüd vähe paremini ning selgus, et tegemist ongi mustkael-pütiga! Ei tea kust ta siia ilmus? Seda haruldast külalist on Eestis tänavu nüüd viies kohas nähtud. Läheduses Aardla järvel tegutses suvel mõnda aega ka paar ning võis juba arvata, et liik jääb alale pesitsema, aga linnud kadusid siiski kuhugi ära. Ehk kolisid nad siis Haaslavasse pesitsema? Aga suvel siin vanalinde ei kohatud.