1. Lepalind
Lemming Rootsmäe ja Heinrich Veromann kirjutavad lepalinnu laulu kohta raamatus „Eesti laululinnud“ järgmist: „Lihtne ja lühike laul on kaheosaline, kõlades umbes kui „ii-trütrütrü tsirr-tüitüi-tsirr“. Juba esimene toon „ii“ võimaldab meil lauljat kindlalt ära tunda. Selle järgnevad „trü-trü-trü“-taolised silbid võivad olla kord aeglasemad, kord kiiremad, ja nende arv on 3-5. Laulu teine osa on isegi ühel ja samal isalinnul pisut erinev ja võib anda lõpmata hulga kombinatsioone rudistavatest, vidistavatest ja vilejatest häälitsustest.“

2. Mänsak
Mänsaku tunneb ära valgete tähnidega sulestiku ja tugeva musta noka järgi.

3. Väikekoovitaja
Väikekoovitajal on suurkoovitajast selgelt lühem nokk ning väikekoovitaja pealae külgedel on tume triip, mille vahele jääb heledam ala.

4. Ohakalind
Ohakalinnu iseloomulikeks tunnusteks on punane nägu ja lai kollane tiivatriip.

5. Leevike
Fotol on hallikasbeeži alapoolega emane leevike.