Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutatakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Iganädalaselt ilmuma hakkavatest Linnuvaatleja teadusuudistest saab teada mitmete erinevate valdkondade – näiteks käitumise, geneetika, evolutsiooni – uurimistulemustest. Kindlasti leiavad kajastamist teadustööd, mis on valminud Eestis või Eesti teadlaste osalusel. Linnuvaatleja uudised on lugemiseks noorele ja vanale (teadus)huvilisele ning teaduspisikuga nakatumiseks õpilastele ja lisamaterjalideks õpetajatele. Aga muidugi igaühele, kel linnuteema silma särama paneb.

Teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on avaldanud mitme aasta jooksul populaarteaduslikke lindude-teemalisi artikleid, esinenud televisioonis ja raadios ning andnud mitmeid intervjuusid lindudega seotud teemadel. Marko Mägi on kahel järjestikusel aastal valitud Tartu ülikooli zooloogia osakonna populaarseimate õppejõudude hulka ning ta on paljude rahvusvaheliste teadusartiklite autor. Uudiste keeletoimetaja on Sigrid Ots.

Lindude sigimisperiood on ajastatud kattuma toiduobjektide optimaalseima kättesaadavusega ning seega on pesitsuse õige ajastamine lindude jaoks ülimalt oluline. Toiduobjektide fenoloogia […]

Loe edasi

Loomi uurides on isendite eristamine oluline, kuna ainult nii saab teada, kui paljudele isenditele tulemused tuginevad. Eriti oluline on […]

Loe edasi

Paljud linnud liiguvad ringi salkades ning sarnaselt inimestele on nendes nii teretuttavaid kui ka lähedasi sõpru. Seni on lindude sotsiaalseid […]

Loe edasi

Tavaoludes ei mõjuta parasiidid peremeesliigi asurkonda kuigivõrd. Kuid kui parasiite on ohtralt, võib peremeesliik ohtu sattuda; eriti suures ohus võivad […]

Loe edasi

Tuttpütiaasta teadusuudis

Pärast pesitsust asuvad veelinnud vanade kulunud sulgede uute vastu vahetamiseks sulgima. Selleks vajavad nad turvalist ja toidurohket paika, […]

Loe edasi

Plii on organismis mürgistust tekitav raskmetall, mille mõjust röövlindudele on Linnuvaatleja kirjutanud ka varem. Teadlaste pingutusele vaatamata ei ole […]

Loe edasi

Kiskja saagiks langemine on üks pesitsevat lindu ja tema poegi ähvardavatest ohtudest: paljud loomad – näiteks nahkhiired, metssead […]

Loe edasi

Eesti on must-toonekure (Ciconia nigra) levila põhjapiiriks. Paraku on nende arvukus Eestis, aga ka Lätis ja Leedus, langemas: kui 1990. […]

Loe edasi

Tehnoloogia arenedes saame üha täpsemini jälgida loomade liikumist. Linnud on ühed liikuvamad loomad, kes lendavad pesitsus- ja talvitamisalade vahel tuhandeid […]

Loe edasi

Maad katab ligikaudu 45 miljonit kilomeetrit autoteid, aastaks 2050 lausa 70 miljonit ning siis sõidab nendel praegusest kaks korda rohkem […]

Loe edasi

Vanade hoonete renoveerimine aitab säästa hoone energiakulu. Seda toetab ka Euroopa Liit, nõudes uutelt majadelt energiatõhusust – hetkel tarbivad hooned […]

Loe edasi

Tuttpütiaasta teadusuudis

Pütipojad on esimesed 8–9 elunädalat lennuvõimetud, samuti ei oska nad liikuda maapinnal. Vees aga ujuvad nad osavalt ning […]

Loe edasi