Kanasulg päästab teemantlinnu

01.09.2020

Tavaoludes ei mõjuta parasiidid peremeesliigi asurkonda kuigivõrd. Kuid kui parasiite on ohtralt, võib peremeesliik ohtu sattuda; eriti suures ohus võivad aga olla väikse arvukusega ohustatud liigid.

Sellises olukorras on Tasmaania idarannikul elav rohe-teemantlind (Pardalotus quadragintus), kes on ohus elupaikade kadumise ja halvenemise ning konkurentide ja võõrliikide tõttu. Hiljuti lisandus ohtude hulka ka kahetiivaline parasiit Passeromyia longicornis, kelle vastsed tungivad poja naha alla, toituvad seal verest ja lagunevatest kudedest ning väljuvad naha alt, et pesamaterjalis nukkuda; reeglina nakatunud poeg hukkub.

Rohe-teemantlind (Pardalotus quadrigintus) / Foto: Chris Wiley, Flickr.com

Parasiitidega võitlemiseks on rohe-teemantlindudele abikäe ulatanud inimene ning pesadesse on pihustatud putukatõrjevahendit. Kuigi tulemused on positiivsed, on pesadeni jõudmine keeruline, nõuab palju aega, vaeva ja raha – rohe-teemantlinnud pesitsevad nimelt õõnsustes, kuhu ehitavad sarnaselt põldvarblasega (Passer montanus) kaetud pesa, mis koosneb puukoore tükkidest ja rohust ning mille vooderdavad seest sulgedega. Seepärast katsetasid teadlased lindude abistamiseks lihtsamat meetodit – pesaehitamise ajal riputati puu otsa tiheda võrguga torujas linnusöögimajalaadne sulehoidik, kust linnud said koguda putukatõrjevahendiga üle pihustatud kanasulgi. Selline viis parasiiditõrjeks laseb lindudel endil tõrjetöö teha.

Töödeldud kanasulgede kasutamine oli ülitõhus, sest neid kasutanud lindude pesades oli keskmiselt vaid 0,3 parasiidivastset, pritsimata sulgi kasutanud lindude pesades aga 32,2 parasiidivastset. Ka lennuvõimestus töödeldud sulgedega pesadest märksa rohkem poegi (3,8 vs 0,3), mis tähendas, et lennuvõimestus lausa 95% poegadest; tavalisi sulgi kasutanud pesades lennuvõimestus vaid 8% koorunud poegadest.

Parasiidiga nakatunud rohe-teemantlinnu poeg on kahvatum, kuna naha alla pugenud vaglad toituvad tema verest. / foto: Amanda Edworthy

Seega suudavad rohe-teemantlinnud suurepärastelt end ise aidata, inimese pingutus abistamisel on minimaalne. Lisaks on selline parasiiditõrje meetod kulu ja ajasäästlik – sulehoidiku hind on kõigest kaheksa Austraalia dollarit ning selle paigaldamiseks kulub vaid tund. Kui küsida, kas lindude abistamine ei sea ohtu parasiidi asurkonda, siis muretsemiseks ei ole põhjust – tema peremeesliikide ring on lai.

Alves F, Langmore N, Heinsohn R, Stojanovic D (2020). ‘Self‐fumigation’ of nests by an endangered avian host using insecticide‐treated feathers increases reproductive success more than tenfold. Animal Conservation. doi:10.1111/acv.12627

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.