Kliimamuutus sunnib liike uutesse riikidesse

04.05.2021

Kliimamuutus põhjustab nii elurikkuse kadu kui ka liikide levilate nihkumist. Kuigi riigipiirid on paika pandud inimeste omavaheliste kokkulepetega, ei jäta need puutumata ka loomade elu – müüri või taraga kaitstud piirid võivad olla otseseks levikutõkkeks, kuid ka riigiti erinev seadusandlus võib eluslooduse käekäigule mõju avaldada. Suurbritannia teadlased uurisid mudelite abil, kuidas mõjutab kliimamuutus lindude ja imetajate liigirikkust eri riikides ning kuidas liikide levik riigiti muutub.

Mudeli järgi on kõige enam linde, kelle leviala nihkub aastaks 2070 uude riiki, Amazonase vihmametsas. / Foto: Alexey Yakovlev (wikimedia commons)

Riikide võrdlus näitas, et elurikkuse kadu on suurem madalama sisemajanduse kogutoodangu ning nõrgema valitsemisega riikides. Valitsemise tugevust hinnati indeksi abil, mis koosnes kuuest riigivalitsemise efektiivsust iseloomustavast mõõdikust (näiteks korruptsiooni vähesus, poliitiline stabiilsus), millega enamasti kaasneb tõhusam looduskaitse. Sageli asuvad riigid, kus on poliitiliselt ja majanduslikult vähem võimalusi looduse kaitsmiseks, madalatel laiuskraadidel, kus on suur elurikkus ning liikide levilad kitsamad.

Riigipiirid killustavad levilaid ka kliimamuutusest sõltumata. Näiteks elab üle 70% linnuliikidest mitmes riigis, mis aga raskendab tõhusat kaitset, eriti konfliktipiirkondades, kus riikidevaheline koostöö on keeruline. Uurimuse autorid leidsid, et kõige enam riigipiire ületavaid liike elab Lõuna-Ameerikas ja Kesk-Aafrikas. Lindude osas on kõige kriitilisem just Amazonase vihmametsa lääneosa, kus on suur liigirikkus ning mitmed erisuunalised riigipiirid. Kui levilad kliimamuutuse tõttu nihkuvad, muudab see piiriülese koostöö eriti tähtsaks – näiteks võivad salaküttimise surve all olevad ohustatud liigid levida riikidesse, kus nad ei ole seadusliku kaitse all või on järelevalve nõrgem, samuti võivad piirirajatised olla takistuseks loomadele. Teadlased ennustavad, et aastaks 2070 levib üle poole linnuliikidest riikidesse, kus neid praegu ei esine.

Selliste liikide kaitsel on väga oluline riikidevaheline koostöö: tuleb nii tagada piirialade läbitavus loomadele, ühtlustada asjakohaseid seadusi kui ka jagada teadmisi. Kui aga üksikute riikide koostöö ei suju, muutub eriti tähtsaks rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, aga ka kohalike kogukondade koostöö.

Titley, MA, Butchart, SHM, Jones, VR, Whittingham, MJ, Willis, SG, (2021). Global inequities and political borders challenge nature conservation under climate change. PNAS 118. https://doi.org/10.1073/pnas.2011204118

Teadusuudist toimetas Riin Viigipuu, kes on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant.