Kus on morneli kodu?

11.02.2020


Mornel, teise nimega roosterind-tüll (Charadrius morinellus), on tundraaladel ja alpiinses vööndis pesitsev kahlaja. Eestis kohatakse aastas vaid üksikuid linde.

Mornelil on põnev sigimiskäitumine – nimelt võivad emaslinnud ühel aastal pesitseda mitme isasega ning emaslinnud on ka erksama sulestikuga. Haudumise ja poegade hoolitsemisega tegeleb peamiselt isaslind. Kuigi morneli sigimiskäitumine on hästi uuritud, ei ole aga palju teada liigi rändeteedest ja talvitusaladest. Et seniseid teadmisi liigist koondada, tegid Norra Birdlife, Oulu ülikooli teadlased ja Avescapes ülevaate seni kogutud Skandinaavias pesitsevate mornelite rändeinfost.

Põhja-Soomes värvirõngastamise eesmärgil püütud mornel. / Foto: Aki Aintila

Aastatel 2011-2019 varustati 44 Põhja-Norras ja -Soomes pesitsevat isendit valguslogeritega. Valgusloger on seade, mis salvestab kindlatel kellaaegadel valguse intensiivsust, võimaldades hilisemal analüüsil tuletada valgushulgale vastavad geograafilised koordinaadid. Sellised seadmed on teiste liikumise jälgimist võimaldavate salvestajatega võrreldes väiksemad ja odavamad, kuid neil on üks suur miinus: andmete seadmest alla laadimiseks tuleb lind uuesti kinni püüda. See, kui lihtsasti linnu järgmisel pesitsushooajal kinni püüda saab, sõltub linnu pesapaigatruudusest.

Uurigut läbiviies saadi teada, et mornelid üldjuhul täpselt samasse kohta pesitsema ei naase: 44 paigaldatud logerist saadi tagasi vaid üks. Kuigi viis lindu olid saanud ka ARGOS-e saatja, mis edastab teavet satelliidi kaudu, töötas kahjuks saatjatest vaid üks. Uuring ilmestab hästi liigi uurimise keerukust ning seda läbi viinud ornitoloogide nördimust võib vaid ette kujutada! Õnneks on piirkonnas alates 1913. aastast rõngastatud ligikaudu 2000 lindu ning selle traditsioonilisema rändeuurimise meetodi kasutamine aitas analüüsitavat valimit suurendada – kokku oli saja aasta jooksul rõngastatud lindudest saadud 17 välismaist taasleidu.

Värvirõngastatud morneli vabastamine Põhja-Soomes. / Foto: Aki Aintila

Rõngastatud lindude taasleidude põhjal asusid liigi talvitusalad Marokos, Alžeerias ja Tuneesias. Rändepeatustelt oli vaatlusi vähem, kuid linde kohati näiteks Belgias, Prantsusmaal ja Venemaal Moskva lähedal. Täpsemat järjepidevat teavet rändetee ja -peatuspaiga kohta andsid kaks saatjaga varustatud lindu. Mõlemad saatjatega linnud ületasid rändel ka Eestit, kuid peatumata.

Pesitsusaladel veetis valguslogeriga varustatud isaslind 26% aastast, sügisrändel 15% aastast. Kevadrände distants oli idapoolse, Põhja-Kaukaasiani ulatunud marsruudi tõttu sügisrändest koguni 37% pikem, kuid sellegipoolest toimus kevadränne kiiremini ning koos peatustega kulus selleks 12% aastast.

Kõige suurema osa aastast (45%) veetis valguslogeriga lind aga Liibüas talvitusaladel. Kuigi morneli talvitusaladel Põhja-Aafrikas lindudele sobivate märgalade pindala on paraku vähenemas, näitab see, kui oluline on lisaks pesitsusaladele säilitada ka lindude rändepeatus- ja talvitumispaigad – just nendel aladest sõltub lind suuremal osal aastast.

Skandinaavias pesitsevate mornelite rändekaart. Oranžiga on tähistatud valguslogeriga ja roosaga sateliitsaatjaga märgistatud linnu teekond. Ülejäänud punktid tähistavad rõngastatud lindude taasleide. / Joonis: Birdlife Norway

Algmaterjal (konverentsi poster):
Aarvak,T. Timonen, S. Gjerstad, D., Väisänen, R. & Pasanen, E. 2019. Light-logger mapping of migratory connectivity of Dotterels breeding in alpine Fennoscandia. Presented at International Wader Study Group conference, Morecambe, UK, September 2019.

Kasutatud on ka MagrebOrnitho samateemalist blogipostitust.

Teadusuudist toimetas Triin Kaasiku, kes on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia doktorant.