Mis sunnib linde mägedes kõrgemale või madalamale rändama?

13.10.2020


Lindude rände suund kas põhjast lõunasse või vastupidi on eelkõige tingitud toidust – liigutakse just aladele, kus toitu on piisavalt. Paljud mägiste alade linnuliigid, keda on ligikaudu 10% kogu linnustikust, aga rändavad sageli ka üles-alla kõrgusgradiendil. Mis sunnib mägiste piirkondade linde elupaika vahetama?

Taiwani linnustikku uurides otsisid teadlased vastust üles-alla rändele: kas võib see olla tingitud lindude temperatuuritaluvusest, kisklusest (kõrgemal on kisklus väiksem) või toidust. Näiteks Lõuna-Ameerika troopilistel aladel liiguvad üles-alla reeglina nektarist või puuviljadest toituvad liigid. Taiwani maastik on aga piisavalt mägine, kõrgemad tipud ulatuvad peaaegu 4000 meetrini ning kolmandik saarest asub samuti üle kilomeetri kõrgusel merepinnast, mistõttu on küsimustele vastuse leidmiseks igati sobilik.

Taiwani mägedes kõige kõrgemal pesitsev lind on mägiraat (Prunella collaris), pesitsusalad on keskmiselt 3721 meetri kõrgusel. / Foto: Jean Joachim, Flickr.com

Kuna erinevate liikide liikumist oli vaid teadlaste oma jõududega keeruline jälgida (Taiwanil on kohatud 657 linnuliiki, kellest 152 elavad saarel aastaringselt ning rõngastamine või GPS-seadmetega suure hulga liikide märgistamine olnuks liiga töömahukas), tulid appi Taiwani linnuvaatlejatest harrastusteadlased. Harrastusteadlaste 19 aasta ligikaudu 450 000 vaatluste abil õnnestus koguda usaldusväärseid andmeid 104 linnuliigi hooajalise liikumise kohta.

60 liiki (58% uuritud liikidest) vahetasid hooaja jooksul elukohta, neist valdav enamus (42 liiki) laskusid talveks madalamale – need olid liigid, kes pesitsevad keskmisest kõrgematel või madalamatel kõrgustel. Liigid, kes talve saabudes kõrgemale kolisid, olid eelkõige keskmisel kõrgusel (150–500 meetrit üle mere pinna) elanud liigid.

Liikide tunnuste ja keskkonnatingimuste analüüs näitas, et liikumisi mõjutavad osaliselt kliima ning toidurohkus, kuid seda vaid talveks madalamale laskuvatel liikidel. Kõrgemale suunduvatele liikidele toit ja kliima üles-alla liikumisele aga mõju ei avaldanud. Kuna teadmised lindude kõrgusgradiendil liikumise põhjuste kohta on hetkel väga lünklikud, on ka edaspidi harrastusteadlaste panus vajalike andmete kogumisse oluline. Näiteks 2019. aastal sisestasid harrastusteadlased andmeportaali eBird üle 140 miljoni vaatluse, mida analüüsiks kasutades peab siiski kriitiline olema – mitte kõik harrastusteadlaste kogutu ei ole usaldusväärne või piisavalt kvaliteetne.

Kuigi teadmised lindude üles-alla liikumise põhjustest mägistes piirkondades on suhteliselt kesised, on siiski tegu sellealase esimese suuremahulise uuringuga.

Tsai P-Y, Ko C‐J, Chia SY, Lu Y‐J, Tuanmu M‐N (2020). New insights into the patterns and drivers of avian altitudinal migration from a growing crowdsourcing data source. Ecography. doi:10.1111/ecog.05196

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.