See, et talvine lindude toitmine on lindudele abiks ellujäämisel ja sigivusel, on levinud teadmine. Paraku kaasneb lisatoitmisega aga ka haiguste levi, rändest loobumine ja ökoloogia muutus (vt siit).

Rasvatihane on tavaline talvise toidumaja külaline. / Foto: Gábor Túri, Flickr.com, CC0 1.0

Vähem on uuritud, kas ja kuidas sõltub lisatoitmisest kogu piirkonna talilinnustik. Talvel Ida-Poola külade linde loendades selgus, et sealset linnustikku mõjutavad peamiselt keskkonnatingimused ja traditsiooniline eluviis, kuid lisatoitmise mõju on teisene. Linde loendati 170 külas ning kirja pandi kõik vaadeldud linnud, lisatoitmise kohad ja neid külastavad linnud. Kokku loendati 9417 lindu. Vähemalt üks lisatoitmiskoht oli 74%-l küladest. Kui toitmiskohtades kohati 20 liiki linde, siis mujal piirkonnas 46 liiki, kuid liiki, keda oleks kohatud ainult toitmiskohas, ei olnud.

Toitmiskohtades oli linde rohkem, kuid lindude hulk sõltus lumikatte paksusest ja kodulindude pidamisest – mida paksem lumi ja rohkem kodulinde, seda mitmekesisem oli linnustik. Selgus ka, et majapidamise kaasaegsusel (laut või kuur koduloomadele vs. näiteks garaaž) on linnustikule väike mõju.

Kõige suurem mõju lindude liigirikkusele ja arvukusele oli maapinnale pandud lisatoidul, väikseim pekitükil; külades oli ka klassikalisi toidumaju, torukujulisi seemnetega toidumaju, rasvapalle jmt. Siiski oli toitmiskoha juures linnukooslus sarnane mujal külas kohatuga, mis viitab, et lisatoit soodustab tavaliste lindude (näiteks koduvarblase, rasvatihase) koondumist ega soosi linnustiku mitmekesisust. Toitmiskohtades oli vaid 14% lindudest ehk vähem kui pool kohatud liikidest, mis viitab, et lisatoit võib näida lindudele atraktiivne, kuid ei ole enamikule siiski oluline.

Autorid järeldavad, et talvine lisatoit ei leevenda elupaiga vähest mitmekesisuse mõju, mida pakuks poollooduslik külamaastik – hekid, puuviljaaiad ja puudesalud. Olulised on linnurikkusele ka väiketalud.

Lindude talvine toitmine meelitab toitmiskoha juurde linde, kes on niikuinii külas olemas, kuid ei paku toitumisvõimalust teistsuguse toitumisvajadusega liikidele – näiteks pöialpoisile ja porrile. Küll aga võib maakohtades lisatoitmine leevendada ekstreemse ilma mõju (pakane, tugev lumesadu) lindude hakkamasaamisele. Linnakeskkonnas võib autorite hinnangul lisatoidu roll siiski olulisem olla, kuna seal looduslikku toitu napib.

Golawski A, Skórka P, Mitrus C, Sulej A, Polakowski M (2026). Managing rural biodiversity in winter: the interplay of feeders, snow cover and landscape structure in Central European villages. Journal of Environmental Management 397: 128328, https://doi.org/10.1016/j.jenvman.2025.128328

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.