Moodne eluviis vähendab linnurikkust külades

21.07.2020


Vanade hoonete renoveerimine aitab säästa hoone energiakulu. Seda toetab ka Euroopa Liit, nõudes uutelt majadelt energiatõhusust – hetkel tarbivad hooned 40% Euroopas inimeste poolt kasutatavast energiast, mis moodustab 36% Euroopa CO2 emissioonist. Kuna hoone on seda energiasäästlikum, mida väiksem on selle seinapind, peaks majasein olema võimalikult sile, eendite ja õnarusteta. Sellistest põhimõtetest lähtutakse ka vana maja soojuskao vähendamisel, mille seinad soojustatakse siledamaks. Siiski võib see mitmele inimkaaslejale linnuliigile halvasti mõjuda, sest kaovad pesitsemiseks sobivad orvad ja augud.

Väikeasulad on sageli liigirikkad ning seal pesitsevad näiteks räästapääsuke (Delichon urbicum) ja linavästrik (Motacilla alba), kes otsivad võimalusi pesitseda vana katusekivi või räästa all, korstnas, postiõõnsuses või tellismüüris. Paraku on sellisid pesitsuskohti kasutavate liikide arvukus viimase 30 aastaga oluliselt langenud: näiteks on koduvarblase (Passer domesticus), kes elab reeglina asulates, arvukus Euroopas võrreldes 1980. aastaga kahanenud 70%.

Maja renoveerimine halvendab räästapääsukese pesitsusvõimlausi. / Foto: Vasco Valadres, Flickr.com

Inimkonna jõukuse kasv nii pärast teist maailmasõda kui ka Ida-Euroopas 1989. aasta järel on külades hoogustanud vanade majade renoveerimist ja uute kaasaegsete hoonete ehitamist. Kas selline tegevus linde mõjutab, uuriti 104-s Kesk-Poola külas, kus loendati linnustik ning võrreldi tulemusi renoveeritud hoonete osakaaluga.

Suurim lindude arvukuse – kuid mitte liigirikkuse! – määraja oli küla renoveeritus. Hoonetega seotud liikidest olid sagedasemad koduvarblane ja kuldnokk (Sturnus vulgaris), puudel pesitsejaist kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto) ja rohevint (Chloris chloris). Puudel pesitsevate lindude arvukus (kokku 30 liiki) sellest ei sõltunud, küll aga oli suure hulga renoveeritud ja uute hoonetega külades (maksimaalselt 80% ulatuses) majadel pesitsevaid linde 50% vähem. Negatiivne seos küla reonoveerituse ja liigi arvukuse vahel kehtis kümnel liigil, kokku oli hoonetel pesitsevaid liike 13; enim langes kodu- ja põldvarblase (Passer montanus) ja räästapääsukese arvukus.

Seega võib külade kaasajastamine lõppeda hoonetest sõltuvatele liikidele halvasti. Kuigi Euroopa põllulindude üldine väga halb käekäik on teada (langus 20% perioodil 2000–2016), on seda seni seostatud intensiivpõllunduse levikuga (näiteks kiivitaja (Vanellus vanellus) ja kadakatäksi (Saxicola rubetra) puhul). Siiski võib ka külade kaasajastamine olla tegur, millel on samuti märkimisväärne mõju, kuid seni ei ole osatud sellele tähelepanu pöörata – traditsiooniline looduskaitse ei hõlma külasid sellisel määral, kui loodus- või põllumajandusmaastikku.

Tõenäoliselt ei ole ehitajad ja arhitektid teadlikud, et majade renoveerimine vähendab lindude pesitsuskohti, kuid probleemi leevendamiseks tuleks osata võimalusi otsida. Näiteks luua orvade ja eenditega majaseinu või pesakaste, mis loovad sobilikud tingimused mitmetele liikidele ning sulanduksid disainilt maja välisilmega ühte.

Seega võivad inimese heaolu suurenedes ja loodussäästlikkuse tuules oluliselt kannatada liigid, kes on kohastunud eluks inimese vahetus läheduses. Küladel on oluline kultuuriline, esteetiline ja ka bioloogiline roll eelkõige mitmekesisuse tõttu, kuid kõikide nimetatud väärtuste säilimise saab tagada vaid oludes, kus osaliselt säilib traditsiooniline maaviljelus. Samas on selliste väärtuste säilimine kaheldav surve tõttu elustandardeid pidevalt tõsta, kuid on ka erandeid – kõneall oleva uuringu autoritele teadaolevalt toetatakse (paraku seni ainsana) Iirimaal vana traditsioonilist maamajapidamiste püsimist.

Rosin ZM, Hiron M, Żmihorski M, Szymański P, Tobolka M, Pärt T (2020). Reduced biodiversity in modernized villages: A conflict between sustainable development goals. Journal of Applied Ecology 57: 467– 475. https://doi.org/10.1111/1365-2664.13566

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.