Röövlinnu rünnak muudab kuldnokkade parvlemist

31.12.2019


Hulgakesi on turvalisem – ümbrust jälgivad mitmed silmapaarid ja kiskjal on keerulisem märkamatuks jääda. Parves olles väheneb ka iga üksiku linnu tõenäosus rünnaku ohvriks langeda. Kuid suured linnuparved, näiteks sügisrändel tuhandete kaupa parvedesse koonduvad kuldnokad (Sturnus vulgaris), on ahvatlev sihtmärk röövlindudele.

Kuldnokkade õhtune parvlemine. / Foto: Kip Loades, Flickr.com

Lindude parvlemise dünaamika ja seal võimalikke teabe liikumise ja edastamise viise on viimasel kümnendil nii filmimistehnika kui ka -tarkvara arenedes aktiivselt uuritud ning põnevate avastusteni on alles hakatud jõudma. Kuldnokkade parvlemine on lummav vaatepilt: parv liigub kiiresti ja muudab pidevalt kuju. Kuigi linde on tuhandeid või kümneid tuhandeid, ei põrka nad omavahel kokku, sest suuna hoidmisel või siis muutmisel lähtuvad kuldnokad seitsme lähima kaaslase liikumisest. Sellisest lähimate kaaslaste jälgimisest tekivad parve läbistavad sujuvad niinimetatud lained, mis muudavad nii parve kuju kui ka lennu suuda. Laine tekib, kui linnud pöörduvad vaataja (ehk kaamera) suhtes ja muudavad järsult suunda.

Kuidas aga käituvad parvlevad kuldnokad, kui nende keskele sööstab saaki jahtiv rabapistrik (Falco peregrinus)? Kas ka sel puhul liigub teave rünnakust sujuvalt läbi parve või ei lase rünnakust kaugemale jäävad linnud end häirida ja käituvad rahulikumalt, sest neid otsene oht ei ähvarda? Roomas talvitavate ligikaudu 2000 kuldnoka parvlemist filmides tabasid teadlased ka rabapistrike rünnakuid. Hiljem arvutis parvlemiskäitumist analüüsides selgus, et rünnakust tekkinud laine erineb tavapärasest – see sumbub, mitte ei liigu ühtlaselt läbi parve.

Rünnaku keskpunkti sattunud linnud ei liigu ühes kindlas suunas rabapistrikust eemale, vaid hakkavad siksakitama, põhjustades lähimate naabrite suunamuutusi. Muutusi aga kopeerib parv osaliselt ning kaugemale jäävate parvekaaslaste reageering on üha nõrgem – selline käitumine näib kohane, sest otsesest ohust kaugemal ei ole mõistlik põgenemisele liialt palju energiat kulutada.

Selles vallas on siiski veel palju avastada. Näiteks on teada, et laineid põhjustavad ka parvest mööduvad kajakad, kuid need lained on väiksemad ja sumbuvad kiiremini. Kuigi kuldnokaparvi rünnatakse suhteliselt sageli, õnnestub analüüsikõlbulikke hetki tabada harva.

Hemelrijk CK, Costanzo A, Hildenbrandt H, Carere C, 2019. Damping of waves of agitation in starling flocks. Behavioral Ecology and Sociobiology (2019) 73: 125. https://doi.org/10.1007/s00265-019-2734-4

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.