Valge öö pärsib vutitibul seedimist

20.04.2021

Inimtegevus muudab keskkonda üha kiiremini. Loomadele, kes on miljonite aastate jooksul harjunud elama ja evolutsioneerunud loodusliku ööpäeva valgusrütmis, on tehisvalgusega kohanemine keeruline ning see mõjutab nii isendi käitumist, sigimist kui ka kisklusriski (loe näiteid lindude rände ja öösorride kohta). Lisaks toimuvad raskesti märgatavad muutused looma sees.

Tartu Ülikooli teadlase Tuul Sepa juhtimisel uuriti Arizona ülikoolis, kas ja kuidas mõjutab tehisvalgus ida-sinivuti (Excalfactoria chinensis) tibude kasvu ning toitumist. Kaks nädalat pärast inkubaatoris koorumist jagati tibud kahte rühma – ühed olid öisel ajal pimedas, teised veetsid öö tehisvalguses – ning jälgiti nende kasvamist ja toidu seedimise tõhust. Seedimise tõhusust mõõdeti lindude väljaheidetest meetodil, mille töötasid välja Tartu Ülikooli loomaökoloogid.

Ida-sinivutid / Foto: Benny Lim, Flickr.com

Tegu on esimese eksperimentaalse tõendiga sellest, et valgusreostus pärsib kasvava organismi toitainete omastamist toidust. Vutitibud kasvasid sarnase kiirusega ja nende kehamõõtmetes olulisi erinevusi ei ilmnenud, kuid öö pimedas veetnud tibud seedisid toitu oluliselt tõhusamalt. Selgelt eristusid 5. ja 7. elunädal, mil öine valgus tibude seedimist oluliselt pärssis – see on periood, mil tibude luustiku areng ja kasv on kõige kiiremad. Seega pärssis öine lisavalgus tibude arengut füsioloogilisel tasemel hetkel, mil organismi energiavajadus oli suurim.

Kuna tibudel oli katses toitu piiramatult, on võimalik, et öise valgustuse negatiivne mõju kompenseeris toiduküllus, toitumiseks sobiliku aja rohkus või vähendas öine valgus tibude energiatarvet. Ka muutuste täpne mehhanism ei ole teada, võimalik, et muutused on tingitud noore linnu ajus toimuvatest neuroloogilistest muutustest. Tulemus viitab aga, et traditsioonilised tunnused (kehakaal ja kasvukiirus), mida loomuuringutes mõõdetakse, ei pruugi paljastada kogu organismi füsioloogia muutuses peituvat tõde.

Kohanejad – näiteks tänavavalgusti läheduses putukarohkust nautiv lind, kelle toitumisperiood võib valguse tõttu pikeneda – võib siiski füsioloogiliselt kannatada. Suurt pilti vaadates võib valgusreostuse tõttu muutuv toidu seedimine mõjutada koosluste aineringeid ning seega häirida lokaalseid asurkondi ja kooslusi globaalselt, sest ligikaudu 40% maismaast on inimtekkelise valgusreostuse haardes.

Kuula ka Tuul Sepa intervjuud Vikerraadio teadussaates „Labor.

Sepp T, Webb E, Simpson RK, Giraudeau M, McGraw KJ, Hutton P (2021). Light at night reduces digestive efficiency of developing birds: an experiment with king quail. The Science of Nature 108: 4, https://doi.org/10.1007/s00114-020-01715-9

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee.