Lõuna-Ameerika idaranniku liigirikkad vihmametsad katsid kunagi ulatuslikke alasid, kuid nüüd on neist alles vaid isoleeritud laigud karjamaade, suhkrurooistanduste ja linnade vahel. Kaks peamist allesjäänud metsaelupaika on üksteisest koguni 100 km kaugusel.

Tangaralane Tangara fastuosa on Lõuna-Ameerika idaranniku vihmametsade kadumise tõttu suures ohus. / foto: EvaldoJr, Wikimedia Commons

Mitmed sealsed linnuliigid on endeemsed (neid ei leidu kusagil mujal maailmas) ja äärmiselt väikese arvukusega. 2000. aastate alguses õnnestus rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni Birdlife International Brasiilia partneril SAVE Brasil saavutada mõlema ala kaitse alla võtmine. Kui üks jäi Brasiilia keskkonnaministeeriumi haldusalasse ning ametlikust kaitsest hoolimata degradeerumine jätkus, siis teise ostis SAVE Brasil ise ning muutis erakaitsealaks. Koostöös kohaliku elanikkonnaga taastati elupaiku, jälgiti lindude arvukust, arendati loodusturismi ning takistati söekaevandamist ja metsaraiet.

Tulemused on juba näha: metsalindude populatsioonid suurenevad ning taastatud aladele on naasenud juba 37 liiki linde. Et seda unikaalse elustikuga paika säilida, innustab projekti edu looduskaitsjaid tulevikus tegevust veelgi enam laiendama. Rahastuse leidmisel on abi nii loodusturismist kui ka loodussõbralike investorite kaasamisest.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 04.11.2019 Brazil’s Atlantic forest: putting the pieces back together.

Riin Viigipuu
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant
info/at/linnuvaatleja.ee