Detsembris ilmunud teabelehe Tiirutaja kaaneloos uuritakse, milline oli vanasti meditsiiniline raviloogika, ning kas ja mis osa oli selles lindudel.

Artiklis “Harakale haigus!” annab teadus- ja meditsiiniajaloolane Ken Kalling ülevaate, milliseid linde kasutati möödunud aegadel ravi eesmärgil ja millist linnuriigist pärit ravivahendit kasutatakse tänapäevalgi.

Rubriigis “Linnuhuviliste lood” jagab oma teekonda linnumaailmas Soome linnuvaatleja ja -fotograaf Mika Bruun. Intervjuus meenutab ta ka seda, kuidas sai alguse linnuralli Estonian Open.

Ornitoloogid Jaanus Elts ja Riho Marja uurisid kuldnoka argielu, jälgides linde GPS-seadmete abil. Artiklis “Kuldnoka päevarütm pesitsusajal” jagavad nad värskeid teadmisi lindude liikumise ulatuse ja iseärasuste kohta.

Linnuvaatleja Urmas Abel võtab oma loos “Ühe kotkahuvilise uitamised” kaasa rõngasturingile karges juunikuu hommikus, pesade otsingule lumerohkel jaanuaripäeval ja tuulisel hommikupoolikul veebruaris.

Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte tutvustab ohtlikke võõrlinnuliike Euroopas. Iseenesest pole ükski neist nurjatu liik, kuid inimliku hooletuse ja rumaluse tõttu võivad nad sattuda Euroopasse, siin looduses paljuneda ja kohaliku faunaga konkureerida.

Märtsis kuulutas ornitoloogiaühing välja Eesti kolmanda haudelindude levikuatlase välitööd. Linnuatlase toimkond tegi kokkuvõtte esimese hooaja vaatluskirjetest, mida on juba üle 100 000.

Teabelehte Tiirutaja nr 70 saab lugeda lehelt tiirutaja.eoy.ee/numbrid/tiirutaja-nr-70.

Lisateave:
Katre Palo
Teabelehe Tiirutaja toimetaja
katre.palo@eoy.ee