Kuigi segavaid hääli esineb ka looduses, on inimtekkeline müra tunduvalt laiaulatuslikum ning sageli valjem ja püsivam. Inimtekkelise müra hulk üha kasvab, mõjutades ka linde ja nende käitumist: näiteks monotoonne niidukimüra lühendab emase rasvatihase pesal olemise aega, vahelduvam mootorsaemüra aga vähendab oluliselt emase pesakülastuste arvu.

Sel reedel, 31. mail Tartu Ülikooli zooloogia osakonnas kaitstava magistritöö autor Riin Viigipuu analüüsis inimtekkelise müra mõju rasvatihase (Parus major) käitumisele haudumisperioodil kahe müraallika – muruniiduki ja mootorsae – näitel. Mõlemad on lindude haudeperioodil levinud ja eri tüüpi müra tekitavad müraallikad, mis, nagu selgus magistritööst, mõjutavad lindude käitumist erinevalt. Magistritöös analüüsiti ka haudumiskäitumise erinevust linnas ja metsas ning leiti, et linnas alustavad emased rasvatihased päevast väljaskäimist varem kui metsas.

Riin Viigipuu uuringute vastu tundis möödunud suvel huvi ka Osoon. / foto: Marko Mägi

Kas ja kuidas mõjutab müra lindude pesitsemist, kajastas eelmisel aastal kõneall oleva magistritöö põhjal ka Osoon – saadet saab järele vaadata siit. Sel reedel kell 10.20 Tartus Vanemuise 46 ruumis 301 algavale kaitsmisele on oodatud kõik huvilised, magistritööd saab lugeda siit.

Riin Viigipuu on portaali Linnuvaatleja üks toimetajatest, kes toob lugejateni rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International uudiseid.

Linnuvaatleja