Kuldtsiitsitajaid (Emberiza aureola) võis veel 20. sajandi keskpaigas näha tuhandelinnulistes parvedes, kuid põllumajanduse muutumise ja küttimise tõttu liigi arvukus kahanes drastiliselt. Alates 2017. aastast kuulub ta Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku äärmiselt ohustatud (Critically Endangered – CR) liikide kategooriasse.

Kuldtsiitsitaja / foto: Manshanta Ghimire, wikimedia commons

Kuldtsiitsitajaid püütakse nii toiduks kui ka selleks, et budistid saaksid neid vabaks lasta. Viimase näol on tegemist enam kui tuhande aasta vanuse traditsiooniga lasta oma karma puhastamiseks vabaks vangistuses olevaid loomi. Kui algne idee on õilis, siis tänapäeval on sellest saanud omaette ärimudel: loomi püütakse loodusest vaid vabastamise jaoks ning mitmedki neist võivad elus mitmeid kordi kinni püütud saada. Mitmed neist võivad hukkuda või viga saada nii transpordi käigus, vangistuses kui ka ebasobivasse elupaika lahtilaskmisel.

Ebaseaduslik jaht lõpetati Hong Kongis teavitustöö ja järelvalve abil, kuid liigi arvukuse taastamiseks on vajalik ka elupaikade taastamine. Kuldtsiitsitajale sobivad hästi riisipõllud, kuid eelmise sajandi lõpus hakkasid Hong Kongi talunikud eelistama tasuvamat köögiviljakasvatust. Valitsuse toetusel ja koostöös põllupidajatega hakkasid kohalikud looduskaitseorganisatsioonid riisipõlde taastama. Koos põldude pindalaga kasvas ka kuldtsiitsitajate arvukus. Igal sügisel jäetakse 30–40% saagist kuldtsiitsitajatele ja teistele seemnetoidulistele rändlindudele. See on vähendanud lindude tekitatud kahjusid koristatavatele põldudele ning tõstnud piirkonna liigirikkust. Loodussõbralikkus ja kohaliku tööjõu kasutamine aitab riisi ka turundada, seega saavad kasu lisaks lindudele, kahepaiksetele ning putukatele ka põllumehed.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 18.12.2019 Bringing the ‘rice bird’ back to Hong Kong.

Riin Viigipuu
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant
info/at/linnuvaatleja.ee