Augusti kolmas dekaad

27.08.2012

Augusti kokkuvõte

Käesoleva aasta august jääb linnuvaatlejatele pikaks ajaks erakordse kahlajarohkusega meelde. Parimates kahlajaaukudes (nt Läänemaal Haversi ja Telise, Saaremaal Kõinastu lee, Pärnumaal Võiste, Hiiumaal Luidja) võis parimatel päevadel sadu tülle ja rüdisid, aga ka tutkaid ja tildreid kohata. Üllatav oli aga see, et tavaliste liikide hulgast eksikülalisi eriti ei leitud. Vaid Pärnumaal Võistes nähti ühte hallkibu ja sellega rarikahlajate leiud piirdusidki. Rarisid leiti üldse vähe, lisaks hallkibule nähti Saaremaal Undva ninal karbuskajakat ja Sõrve säärel tuttlõokest ning Kihnu saarel stepi-loorkulli. Ise käisin bongamas vaid hallkibu, see liik õnnestus lõpuks neljandal katsel ka ära näha. Tuttlõokest käisin juba varem Kihnu saarel bongamas, aga karbuskajaka ja stepi-loorkulli bongamisretked jäid tegemata, sest need elukad ei püsi paigal. Minu aastanimekirja lisanduski augustis vaid hallkibu, kokku on minu 2012.a nimekirjas augusti lõpu seisuga 267 linnuliiki.

Augustisse jäi ka üks linnuvaatlejate tippsündmus – linnuralli Estonian Open, mis tänavu toimus 18. augustil Saaremaal. Järjekorras juba 18. Estonian Open jääb meelde rekordilise osalejate arvuga – 19 võistkonda kokku 77 osalejaga. Ja endale teeb muidugi head meelt kolmas järjestikune võit Estonian Openil.

Augustis kogunes mul vaatlustunde 153 (alates aasta algusest kokku 1286), sõidukilomeetreid 5464 (alates aasta algusest 37355) ja jalgsi retkekilomeetreid tuli augustis 123 (alates aasta algusest 832). Suhteliselt palju sõidukilomeetreid kogunes augustis seoses Saaremaal toimunud linnuralliga Estonian Open (lisaks rallile endale sai Saaremaal ka eeltööd tehtud), aga käisin ka mitu korda Läänemaa ja Pärnumaa linnupaiku külastamas. Septembris liigun ilmselt veelgi rohkem ringi, tahaks Saaremaal Sõrve säärel, Läänemaal Põõsaspea neemel ja Tartumaal Mehikoormas rännet jälgida ning ilmselt tuleb ka mõned pikemad bongamisretked ette võtta.

31. august

Viimastel päevadel olen suuremal hulgal mänsakuid märganud – Põõsaspea neemel kokku 59 ja Laos 44 lindu. Kui õigesti meeles on, siis pole neid elukaid nii palju varem näinudki. Ei tea, kas on kõvem invasiooniaasta tulemas? Kui läänerannikul palju mänsakuid on, siis võiks neid ka näiteks Peipsi ääres liikumas näha. Selle peale saigi varahommikul Mehikoormasse mindud. Siin on Lämmijärve kitsaim koht (ca 2 km) ja teiselt poolt Pnevo neemelt stardib sügisrändel järve ületama miljoneid värvulisi. Suureks üllatuseks läks päiksetõusu ajal kohe möll lahti – paari tunni jooksul ületas järve ligemale 40000 lindu! Sellist pilti oleks oodanud pigem septembri teisel poolel, mitte augustis. Kuid tegelikult pole siin vist varem augustis keegi torutanud, ehk ongi see siin normaalne nähtus? Sellest suurest linnumassist jäid umbes 35000 siiski määramata, sest 2 km kauguselt pole liike võimalik määrata. Kirja läheb lihtsalt “väike värvuline”, kelle hulgas on praegu ilmselt suurel hulgal kiure ja västrikke, aga ka juba vinte ja tihaseid. Pääsukesi oli rändel näha ligemale 3000. Mänsakuid tuli üle järve kümmekond, pasknääre aga juba umbes 160, sellist arvu oleks samuti pigem alles septembri teisel poolel oodanud. Röövlinde oli suhteliselt vähe liikumas, vaid mõned raudkullid, hiireviud ja lõopistrikud tulid Venemaalt Eestisse. Rändurite hulgas oli ka kümmekond suur-kirjurähni ja üllatuslikult ületas järve ka 3 musträhni, kes nagu väga kõva rändur pole. Ka Mehikoormas, s.t. Pnevo neeme juures, oli hõbehaigruid näha, suurimas salgas 6 lindu. Kellele taevast täppide kokkulugemine lõbu pakub, neile soovitan Mehikoormas torutamas käia. Septembris ja oktoobris on seal taas kavas ka vähe põhjalikumalt rännet jälgida. Möödunud aasta vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasis.

30. august

Varahommikul staiasin paar tundi Pärnumaal kunagise Lao linnujaama juures. Siinne kitsas lõunasuunaline neem koondab sügisrändel arvukalt värvulisi ja röövlinde. Läheduses, Kihnu saare lõunaotsas, käib põhjalikum lindude rände seireprojekt (vt täpsemalt projekti blogist) ja võrdluseks on põnev teada, mis Lao all toimub. Kahjuks suurt liikumist näha ei olnud. Põnevaim vaatlus tuli päiksetõusu aegu – vähemalt 38 hõbehaigrut tõusis korraks roostikust lendu. Augustis on üle Eesti mitmel pool arvukalt hõbehaigruid nähtud. Peamiselt Pärnumaa rannikualadel, aga ka Tartumaal, Läänemaal, Saaremaal on kokku vähemalt 400 hõbehaigrut tegutsemas. Ei tea, miks ja kust nad suve lõpus Eestisse tulevad?

Hõbehaigur, 31.05.2012 Valguta polder / foto: Margus Ots

Tagasiteel Tartusse sai küntud põlde üle vaadatud. Augusti lõpp ja septembri algus on see aeg, kui küntud põldudelt võib kiivitajate ja rüütade seast haruldast läbirändajat – roosterind-tülli – leida. Linnuharulduste komisjoni andmetel on roosterind-tülli Eestis kokku umbes 30 korda kohatud. Ilmselt on ta meil sagedasem külaline, kui väheste vaatluste põhjal järeldada võib, sest see elukas peatub rändel küntud põldudel, kus teda on raske märgata. Kiivitajaid oli mitmel pool põldudel päris arvukalt, vähesel määral oli ka tutkaid näha. Otsitavat lindu silma ei hakanud, aga parim aeg on veel tulemas.

28.-29. august

Sai paar päeva Läänemaa kahlajaauke üle vaadatud. Kui Põgari rannas oli suhteliselt vähe linde, siis Haversi ja Telise randades oli adruvallidel sadu tülle, rüdisid, tildreid, tutkaid jt kahlajaid tegutsemas. Rändepeatuskohtades linnud vahetuvad pidevalt – osad suunduvad rändele, uued tulevad asemele, vahepeal ajab kogu seltskonna ka mõni röövlind segamini. Seega, parimaid kohti tasub iga päev külastada. Haversisse sattusin kahe päeva jooksul lausa 3 korda ja iga kord oli lindude arv ja liigiline koosseis erinev (vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasis). Kahlajamassi ringisibamist on küll põnev jälgida, aga tahaks nagu teiste hulgas lõpuks ka mõnda rari näha. Rarikahlajatest on sügisrändel tänavu seni vaid hallkibu nähtud – üks lind tegutses augusti alguses Pärnumaal Võistes.

Kolmapäeva hommikul sai korraks ka Põõsaspea neemel rännet jälgitud. Mingeid ülisuuri numbreid ei tulnud, aga lühikese aja jooksul (1,5 tundi) oli rändel näha üle 3000 mustvaera, 435 viuparti, 420 piilparti, lisaks veel muidki elukaid. Kui vähegi võimalik, siis üritan Põõsaspea neemele sel sügisel veel korduvalt tagasi minna. Tegemist on ju parima kohaga, kus veelindude rännet jälgida.

26. august

Pärast Estonian Open’it polegi eriti välja pääsenud. Paar lühemat retke olen küll Valguta poldrile ja Kallaste kanti teinud, aga suurt kedagi pole kohanud. Vaikus enne tormi? Vahepealsel igavamal perioodil sai siis hoopis linnuharulduste komisjoni (HK) asjadega tegeletud. Suur ports kevadisi vaatlusi on nüüd läbi vaadatud, hinnangud antud ja otsused tehtud. Põnevamatest vaatlustest said kinnitatud:

Valgesilm-vart Aythya nyroca
21.05.-17.07.2012 Aardla polder, Tartumaa paar ja tõenäoline pesitsemine (Uku Paal, Margus Ots jt.) (Foto).
Eesti 10. vaatlus ja ühtlasi 1. pesitsemisele viitav vaatlus. Fotosid näeb Estbirdingu galeriis. Ehkki ühel fotol (ei ole veebis üleval) on lisaks vanalindudele tõenäoliselt ka noorlinde näha, ei ole foto kvaliteet poegade määramiseks piisavalt hea. Tegelikult pildistati hoopis teisi linde ja alles fotolt hakkas silma, et pildile on jäänud ka 5 varti, kellest 2 on ilmselt valgesilm-vardi vanalinnud ja 3 ehk noorlinnud.

Grööni suur-laukhani Anser albifrons flavirostris
16.-17.04.2012 Österby, Läänemaa ad. (Trinus Haitjema, Tarvo Valker, Aivar Veide) (Foto).
Suur-laukhane Gröönimaa alamliigi esmasleid Eestis.

Eskimo lagle Branta hutchinsii
26.-28.03.2012 Haapsalu, Läänemaa (Aivar Veide) (Foto).
Eesti 2. vaatlus. Hetkel on see Põhja-Ameerika liik meil analoogselt Soomega E-kategooria (nn puuripõgenikud) nimekirjas. Aga, eskimo lagle võib ka looduslikul teel Euroopasse sattuda ja tulevikus võib HK meil kohatud lindude kategooria üle vaadata.

Väikehüüp Ixobrychus minutus
18.-26.05.2012 Pikla, Pärnumaa isane ad. (Jouko Metsälä, Margus Ots jt.) (Helisalvestis).
Viimati kohati väikehüüpi meil 20 aastat tagasi ja mõistagi tekitas selle harulduse leidmine palju elevust. Linnu leidmise lugu saab lugeda linnuvaatleja lehelt 19. mai ja 26. mai artiklitest.

Pelikan eriti julge ei olnud, rõngaid jalas ei märganud, ehk on tõesti looduslikul teel siia eksinud. 02.05.2012, Karksi lähistel. / foto: Margus Ots

Roosapelikan Pelecanus onocrotalus
01.05.-20.08.2012 Karksi, Viljandimaa 2a (Ardo Järve jt.) (Foto), sama isend ka 02.-07.05.2012 Leeli, Viljandimaa (Margus Ots jt.) (Foto) ja 10.-13.05.2012 Õisu järv, Viljandimaa (Andres Rõigas jt.) (Foto).
Eesti 4. vaatlus. Ilmselt 2012.a kõige kuulsam lind Eestis. Pelikan tegutseb jätkuvalt Karski küla ümbruses ja teda on rekordiliselt palju linnuhuvilisi vaatlemas käinud. Loodetavasti lendab lind talve saabudes ikka lõunasse tagasi. Hetkel on HK hiliseima kuupäevana kinnitanud 20. augusti. Kui keegi peaks seda lindu hiljem kohtama, siis paluks sellest kindlasti HK-le teada anda.

Mai alguses Karksisse ilmunud roosapelikan on endiselt paigal, 12.07.2012 Karksi. / foto: Margus Ots

Mustjalg-tüll Charadrius alexandrinus
04.-05.05.2012 Rootsiküla, Kihnu saar, Pärnumaa emane ad. (Aivo Klein jt.) (Foto).
Eesti 4. vaatlus. Seda Lääne- ja Lõuna-Euroopa liiki on meil üllatavalt harva kohatud. Fotot näeb Estbirdingu galeriis.

Välja-väikelõoke Calandrella brachydactyla
17.05.2012 Rootsiküla, Kihnu saar, Pärnumaa (Margus Ellermaa, Mati Kose) (Foto).
Eesti 7. vaatlus. Lõunapoolse levilaga liik, keda võiks Eestis ehk sagedamini kohata, aga meie linnuvaatlejad ei tunne seda liiki.

Sinisaba Tarsiger cyanurus
08.04.2012 Oriküla, Pärnumaa emane ad. (Karl Ander Adami) (Foto).
Eesti 4. vaatlus. Idapoolse levilaga liik, kes on meil korra isegi pesitsenud – 1980.a Kiidjärvel. Fotot näeb Estbirdingu galeriis.

Euroopa kaelustäks Saxicola rubicola
20.04.2012 Kabli, Pärnumaa emane ad. (Juho Könönen jt.) (Foto).
Eesti 10. vaatlus. Lõunapoolse levilaga liik, kes Põhja-Euroopasse eksib suhteliselt sageli. Fotot näeb Estbirdingu galeriis.

Kõnnuõgija Lanius isabellinus
29.04.2012 Sõrve säär, Saaremaa emane ad., alamliik phoenicuroides (Timo Nuoranen, Jan Nordblad, Kaarina Leppämäki, Mati Martinson) (Foto, video).
Eesti 2. vaatlus. Aasia liik, kes Euroopasse eksib harva. Alamliiki phoenicuroides (punasaba-õgija) käsitletakse viimasel ajal ka eraldiseisva liigina. Fotot näeb Estbirdingu galeriis.