Märtsi kolmas dekaad

22.03.2012


Märtsi kokkuvõte

Märtsi teisel poolel jõudis kevad kenasti kohale ja saabuvaid rändlinde olid juba kõik kohad täis. Minu aastanimekirja lisandus märtsiga siiski vaid 17 liiki, sest suur osa esimestest saabujatest olid mul talvitajatena juba jaanuaris ära nähtud. Kokku on minu 2012.a nimekirjas märtsi lõpu seisuga 136 linnuliiki. Põnevamatest liikidest lisandusid nimekirja jõgivästrik (25. märts, Tartu veepuhastusjaam) ja punakael-lagle (29. märts, Rannametsa). Hea, et mõlemad rasked liigid varakult kirja sain. Jõgivästrikku oleks ma ilmselt südasuvel Põhja-Eesti võimalikest pesitsuspaikadest otsima hakanud ning punakael-laglesid näeb pigem aprilli lõpus ja mai alguses Lääne-Eesti suurtes lagleparvedes.

Varakevadistest liikidest on mul aga jätkuvalt nägemata mägi-kanepilind, roherähn ja rabapüü. Kui mägi-kanepilindu võib kevadest isegi lihtsamini hoopis hilissügisel kohata, siis roherähni ja rabapüü pean kindlasti aprilli jooksul üles leidma, sest hiljem nad enam eriti häält ei tee ja leidmine kipub loteriiks muutuma.

Märtsis kogunes mul vaatlustunde 97 (alates aasta algusest kokku 344), sõidukilomeetreid oli märtsis 3025 (alates aasta algusest 11798) ja jalgsi retkekilomeetreid oli märtsis 60 (alates aasta algusest 248). Autoga sõitmist olen suutnud küll vähendada, aga vaatlustunde märtsis siiski eriti palju ei lisandunud. Aprillis ja mais osalen mitmes seireprojektis ja kavatsen üldse rohkem väljas käia, seega peaks vaatlustundide hulk vähemalt kahekordistuma.

eElurikkuse andmebaasi olen kolme kuuga kandnud 1727 kirjet ja sealselt kaardilt on näha, kus ma retkedel käinud olen.

31. märts

Linnuhuviliste listis on kurdetud, et mitmes vanas heas haneaugus hanesid nagu veel polegi. Võrtsjärve idakaldal hanepuuduse üle küll kurta ei saa. Täna oli Sangla ja Tamme poldri piirkonnas kokku vähemalt 18000 hane maas. Valdav enamus olid suur-laukhaned, ülejäänud olid siis rabahaned. Suures massis hakkas ka mõni üksik valgepõsk-lagle silma. Kahjuks läks päeval ilm ilusaks ja päike lõi õhu värelema, mille tõttu kaelarõngaste koodide lugemise võis ära unustada. Õnnestus küll 6 kaelarõngast leida, aga isegi suhteliselt lähedalt ei saanud aru, kas rõngal on numbrid või tähed. Alles hilisel pärastlõunal, kui õhk jahedam, läks korda 2 hanerõngast Aardla poldril ära lugeda.

Üleeile sai kokku 5 kaelarõngast ära loetud. Matsalu rõngastuskeskusest tuli juba ka vastus nende lindude kohta. Navesti poldril nähtud 2 väikeluike (kollased rõngad 043E ja 140E) olid mõlemad koos märgistatud 2011.a jaanuaris Madalmaades. Kahel eelmisel talvel vaadeldi mõlemaid linde korduvalt Lääne-Euroopa talvitusaladel, ühte neist nähti eelmisel kevadel korra ka Lätis, nüüd sattusid nad rändeteel esimest korda Eesti linnuvaatleja vaatevälja. Pulgojal koos nähtud 2 rabahane (kollased A-ZJ ja A-ZS) olid samuti koos märgistatud 2010.a jaanuaris Madalmaades. Taas oli mõlemat lindu korduvalt Lääne-Euroopa talvitusaladel nähtud, aga Eestis oli neid varemgi kohatud – 2010. aasta kevadel Harjumaal. Ka Rannametsa külas vaadeldud suur-laukhani (must T-RE) oli rõnga kaela saanud Madalmaades 2004.a detsembris. Tedagi on aastate jooksul palju kordi talvitusaladel Lääne-Euroopas kohatud, aga Eestiski on teda korduvalt nähtud – 2009.a , 2010.a ja 2011.a kevadrändel Pärnumaal Leina- ja Lepaküla põldudel. Kui keegi leiab märgistatud linnu, siis saatke täpsed leiuandmed koos rõngakoodidega Matsalu rõngastuskeskusele.

29. märts

Kuna sant ilm metsaretkeks ei sobi, siis polnud tänagi muud teha, kui hanesid torutada. Viimastel päevadel on massiliselt rabahanesid ja suur-laukhanesid Eestisse sisse tulnud. Tavaliste liikide seas võib ka rarisid olla, aga põnevat tegevust pakub ka kaelarõngaste otsimine. Kagu-Eesti poldritele sai üks ring juba peale tehtud, täna suundusin Pärnumaa parimatele hanepõldudele.

Audru polder on kogu ulatuses üleujutatud, aga kahjuks alles jääs. Seetõttu siin praegu veel eriti palju veelinde ei ole. Servaaladel, kus jää on sulanud, võis aga juba paar tuhat parti näha. Ühe lombi servas tegutses ka suur hangelinnu parv, kokku 140 lindu. Teiste hulgas hakkas silma üks “rasvasem” elukas. Lähemal uurimisel selgus, et polnudki priske hangelind, oli hoopis käesoleva aasta lind liivatüll. Üksikud tüllid on tasapisi juba saabumas. Poldril endal hanesid eriti ei olnudki, aga lähiümbruse põldudel oli rabahanesid ja suur-laukhanesid juba mitu tuhat maas. Teiste hulgas oli ka 1 lühinokk-hani ja poldri kõrval golfiväljakul patseerisid 20 kanada laglet.

Üks tavapäraselt udune raripilt - punakael-lagle, 29.03.2012 Rannametsa / foto: Margus Ots

Tuntud hanepõllud Leina- ja Lepaküla maadel olid täna suhteliselt tühjad. Paar tuhat hane seal küll oli, aga oleks pigem vähemalt 10000 lindu oodanud. Ühtegi rarihane kah seal teiste hulgas ei olnud. Aga pilt läks ilusamaks Rannametsa – Pulgoja heinamaadel. Kohe esimese põllu servas oli paar tuhat hane maas ja esimeses reas jalutas punakael-lagle! See liik oli veel kümmekond aastat tagasi meil suhteliselt kõva rari, vaid üksikud vaatlused igal aastal. Viimasel kümnendil on ta tavalisemaks muutunud, aga ta on siiski rari. Rarileidja võistluselgi saab selle eluka leiu eest ühe punkti. Põnev on selle vaatluse juures veel seegi, et varem pole punakael-laglet nii vara vist Eestis kohatud. Tavaliselt nähakse seda liiki meil aprilli teisel poolel ja mais. Punakael-lagle info läks ka Rariliini kaudu laiali ja mõne minutiga oligi esimene bongar kohal – kohalik linnumees Mati Kose. Koos kammisime ümbruse põllud läbi ja umbes 6000 hane seast leidsime ka 3 kaelarõngaga lindu – 2 rabahane ja 1 suur-laukhani. Uutest saabujatest hakkas lompidel silma punajalg-tilder, nüüd on minu 2012.a nimekirjas kokku 136 linnuliiki.

Keskpäeval oli paar tundi vähe selgem ja ilusam ilm, mida kohe ka paljud rändurid ära kasutasid. Pidevalt lendas hanesid ja parte, sookurgi ja kiivitajaid, vinte ja muid vidinaid põhja poole. Sai korraks ka Kabli linnujaama tornis käidud. Seal käib sel aastal Eesti Ornitoloogiaühingu korraldamisel ja Margus Ellermaa eestvedamisel järjekordne kevadrände seireprojekt. Kablis toimuvast saab lugeda Kabli linnujaama päevaraamatust.

Tagasitee Tartusse kulges suure ringiga. Kevadeti on hea linnuauk Olustvere külje all olev Navesti polder. Kuna sel kevadel pole seal veel ükski linnuvaatleja käinud (vähemalt andmebaasides infot ei ole), siis ei osanud midagi erilist loota. Aga juba kaugelt hakkas ulatuslik veteväli silma – Navesti jõgi on sel aastal korraliku üleujutuse korraldanud. Ja sellisel veteväljal peab palju linde olema. Juba praegu oli alal paar tuhat veelindu, sh >400 luike ja >1500 parti. Aprilli teisel poolel on siin kindlasti paras pardisupp ja mai alguses peatub siin ka arvukalt kahlajaid. Kahjuks jääb see ala väga harva mõne linnuvaatleja teele ja andmeid ala kohta on väga vähe. Üritan ise sel kevadel vähemalt paar korda veel Navesti poldrile jõuda. Täna oli siin ka 2 kaelarõngaga väikeluike, ühel neist oli saatjaga rõngas. Matsalu rõngastuskeskuse vahendusel peaks lähiajal lindude elulood teada saama.

27. märts

Laululuik, 27.03.2012 Sangla polder / foto: Margus Ots

Täna sai pärastlõunal vähe pikem Kagu-Eesti poldrite retk tehtud. Puhja lähistel Rämsi poldril sel aastal esialgu vett veel eriti ei ole ja lindegi on vähevõitu. Oma 2012.a nimekirja uueks liigiks leidsin sealt soopardi, tema on minu aastanimekirjas 134. linnuliik. Võrtsjärve idakaldal oleval Sangla poldril on aga korralik üleujutus ja linde oli juba praegu päris palju näha – sajad haned, pardid ja kajakad. Võrtsjärve kagurannas paiknev Valguta polder oli talvel vee all ja seetõttu on seal kõik jääs. Praegu poldril linde veel ei ole, aga kui jää lõpuks sulab, siis on seal kindlasti arvukalt veelinde ja kahlajaid, nagu eelmiselgi aastal. Valgamaal Tagula lähistel on Väike-Emajõgi Korva luha osaliselt juba üle ujutanud ja alal oli arvukalt hanesid, parte ja luiki näha. Hanede hulgas oli ka üks hallhani, kes sisemaal on suhteliselt kõva rari. Tagasiteel Tartusse sai ka Aardla poldri ümbrus üle vaadatud. Polder ise on hetkel veel linnutühi, sest üleujutust ei ole ja Aardla järv on jääs. Ümbruse põldudel oli aga juba tuhandeid hanesid, peamiselt võib näha rabahanesid, aga arvukalt on ka suur-laukhanesid. Täna leidsin teiste hulgast ka ühe lühinokk-hane ja ühe valgepõsk-lagle. Kõiki tänase päeva vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasis.

26. märts

Vaatamata ilusale ilmale, sai täna vaid lühike retk ette võetud. Kuna hanesid on juba massiliselt Eestisse saabumas, siis vaatasin Aardla poldri ümbruse põllud üle, ehk on siingi juba mõni suurem parv kohal. Polder ise on sel aastal esialgu veel ilma suurema üleujutuseta ja veelinde on alles vähe saabunud. Aga Reola tagustel põldudel oli siiski juba 3000 hane maas. Üle poole lindudest olid rabahaned, ülejäänud olid siis suur-laukhaned. Nii suures parves on tavaliselt ikka mõni kaelarõngaga hani, aga täna ühtegi rõngast silma ei hakanud. Küll aga leidsin parvest 2 lühinokk-hane. Tegemist on meil haruldase läbirändajaga, keda eElurikkuse andmebaasi järgi on sel kevadel mõned korrad juba vaadeldud. Lühinokk-hani on minu 2012.a nimekirja 133. linnuliik.

25. märts – linnade linnuralli

Märtsi viimane pühapäev on traditsiooniliselt linnade linnuvaatluse ehk linnade linnuralli päev. Ehkki ilm oli koledamast koledam ja hullemast hullem, sai siiski Tartus vana rallitiimiga välja mindud. Kambas olid Riho Marja, Risto Mets, Uku Paal, Peeter Raudsepp ja Margus Ots. Rallitada võis Eesti linnade territooriumil ajavahemikus 5:00-13:00. Alustasime tugevnevas vihmasajus Toomemäel, kus kaks kodukakku kenasti häält tegid ja millega ralli siis ka igati väärika alguse sai. Pimedas sai veel mitmel pool Tartu piirides olevates metsades teisi kakuliike otsitud ja õnnestuski Tartu loodepiiril lisaks ka üks värbkakk ära kuulda. Kui lõpuks valgeks läks, siis asendus vihmasadu õige tiheda lumesajuga ja nähtavus oli olematu. Tugevnevas tuules otsisime vaiksemaid nurgataguseid kohti, kus natukenegi võiks lindude hääli kuulda. Tasapisi tilkus liike siiski pidevalt juurde, teiste hulgas selliseidki põnevaid elukaid, nagu tamme-kirjurähn (Toomemäel ja Raadi kalmistul) ja hele-urvalind (Ihastes).

Keskpäevaks sadu lõpuks lakkas ja suundusime Tartu piirile veepuhastusjaama juurde staiama. Nähtavus oli nüüd juba oluliselt parem ja viimase tunniga lisandus suurem ports liike. Päeva põnevaima liigina nägime siin jõgivästrikku. Ühel hetkel Uku teatas, et vist miski västrik on lõuna poolt lähenemas. Kohe polnud aru saada, kellega tegu on, aga lähemale jõudes tundus saba linavästriku jaoks kuidagi liiga pikk olevat ja kui lind meie rõõmuks mõne meetri kaugusele kraavi kaldale oksale maandus, siis oli asi selge – see lind on jõgivästrik. Linnu kurgualusel musta ei olnud ja alapoolel oli vähe kollast, seega emaslind. Tegemist on meil haruldase läbirändaja ja väga haruldase haudelinnuga. Hea, et selle raske liigi varakult oma aastanimekirja sain, neid on nüüd kokku 132. Jõgivästrik jäi küll paigale ja isegi mõned bongarid jõudsid kohale, aga linnust pilte siiski ei saadud. Ta ei tahtnud üldse poseerida ja näitas ennast vaid vilksamisi.

Meie linnade linnuralli sai lõpupaugu ühe Tartu kesklinna kõrtsi ees, kus tee servas vedelenud õllekannu põhi rehvi ribadeks lõi. See meid eriti ei morjendanud, sest liike kokku lugedes selgus, et vaatamata halvale ilmale saime kokku lausa 56 linnuliiki. Möödunud aastal õnnestus meil Tartus kohata vaid 41 liiki. Teistelt Tartu võistkondadelt saime teada, et lisaks meie nimekirjale oli nähtud ka merikotkast, seega vaadeldi linnade linnuralli käigus Tartus kokku 57 linnuliiki. Kui teiste linnade info laekuma hakkas, siis selgus, et mujal olid ilmaolud veelgi kehvemad ja linnuralli ajaloos esimest korda õnnestus Tartul rannikulinnade ees esikoht saavutada. Varem pole ükski sisemaa linn isegi mitte esikolmikusse tulnud. Tartu järel sai teise tulemuse Tallinn 54 liigiga ja kolmanda Haapsalu 53 liigiga. Üldse osales linnade linnurallil 19 linna kokku 100 osalejaga ja kokku vaadeldi 91 linnuliiki.

24. märts

Pärast EOÜ nõukogu koosolekut Järvseljal sai järgmisel hommikul samas ka üks väike metsaretk tehtud. Päiksetõusu ajal oli suhteliselt vaikne ilm ja mets oli rähnide trummeldamist täis. Häält tegi suurem jõuk suur-kirjurähne, põnevamatest liikidest võis näha ja kuulda veel musträhni, hallpea-rähni, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni. Lisaks lõi laulu lahti ka laanepüü. Poole tunniga said retkelised korraliku energialaksu ja võis Tartusse EOÜ üldkoosolekule minna.

Üldkoosolekul valiti EOÜ auliikmeks legendaarne ornitoloog Jüri Keskpaik. Ühtlasi valiti järgnevaks kolmeks aastaks EOÜ-le uus 13-liikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad: Urmas Abel, Andrus Jair, Olev Lüütsepp, Riho Marja, Renno Nellis, Robert Oetjen, Margus Ots, Hannes Pehlak, Peeter Raudsepp, Urmas Sellis, Aarne Tuule, Tarvo Valker ja Peep Veedla.

21. märts

Enne mandrile suundumist sai hommikul Saaremaal mõned tunnid roherähni otsitud. Sel aastal on kavas kahes 10 × 10 km ruudus põhjalik loendus teha. Seni on vaid ühel vanal territooriumil roherähne leitud, aga suurem osa uuritavast alast on veel kontrollimata. Ma ise pole sel aastal seda liiki veel kohanud, aga loodetavasti leiame seiretöö käigus mõne paari ikka juurde. Aprillis on selge, kui palju roherähne Eestis veel üldse pesitseb.

Rabahaned, 07.04.2007 Tõrvandi / foto: Margus Ots

Kui Saaremaal võis juba igal pool ülelendavaid luiki ja hanesid näha, siis mandril Matsalu aladel oli kõik veel suhteliselt vaikne. Matsalu mõisa lähistel nägin küll mere poolt suuremat rabahane parve tulemas, aga linnud tegid vaid kõrge kaare põldude kohal ja suundusid Virtsu poole tagasi. Miski ei sobinud neile? Ilmselt veel jääs olev meri ja üsna lumised põllud ei meelitanud maha laskuma. Paari päeva pärast peaks siingi kõvasti veelinde kohal olema, sest Kasari jõgi ajab juba üle kallaste ja veteväli laieneb kiiresti.

Kasari jõgi juba laiutab, peatselt on see veteväli luiki, hanesid ja parte täis (21.03.2012) / foto: Margus Ots

Kabli linnujaamast, kus sel kevadel põhjalikumalt rännet loendatakse, teatatati, et täna läks haneränne täie hooga lahti – kokku vaadeldi 4000 hane, peamiselt rabahaned. Lisaks loendati täna seal 4800 rändavat põldlõokest, mis on Kabli linnujaama lõokeste päevarekord. Haruldustest nähti täna Kablis puna-harksaba. Tegemist on lõunapoolse liigiga, kes meile eksib harva. Sel sajandil on teda Eestis vaid kümmekond korda kohatud.

Sel laupäeval (24. märts) toimub Tartus Eesti Ornitoloogiaühingu aastakoosolek. Lisaks üldkoosolekule, kus valitakse ühingule uus nõukogu, toimub ka ettekandepäev, kuhu on kõik huvilised oodatud. Täpsemalt saab lugeda EOÜ veebilehelt.

Sel pühapäeval (25. märts) toimub taaskord linnade linnuvaatluspäev, bongarite keeles siis “linnade linnuralli”. Kõik huvilised on kaasa lööma oodatud. Millega täpsemalt tegu ja kuidas asi käib, saab lugeda EOÜ veebilehelt. Muljeid eelmise aasta linnade linnuralli kohta Tartus saab lugeda siit.