Blogi: Linnuvaatleja loodusvaatluste maratonil

06.06.2020


12.07

2020. aasta loodusvaatluste maraton Vastseliina vaatlusalal on lõppenud. Saime teada, et Lõuna-Eestis asuval vähem kui kolmveerandhektarilisel maa-alal elab lisaks ühele liigile – inimesele – veel vähemalt ligikaudu 250 liiki, kelle heaolu eest on meil, inimestel kohustus vastutust kanda. Need eile-täna nähtud ja kuuldud väga erinevad taime-, putuka-, taime- ning muud liigid vajavad nii elupaika kui ka toitu samamoodi nagu inimene. See silmaga nähtav, aga ka esmapilgul märkamatu elurikkus hoiab tervena ökosüsteemi ning koos sellega ka meid endit. Hoia, mida armastad!

Aitäh! Järgmise aastani!

11.25

Vaatame huviga, kuidas ajakirjanik tööd teeb. Tema küsimused panevad meid kahe päeva jooksul ehk esimest korda tõsisemalt mõtlema, miks me seda teeme – ikkagi ööpäev intensiivset looduse vaatlemist, liikide määramist, sisestamist, lisaks väsimus, vihm ja sääsed …

10.38

Tuletaelale lisaks veel üks määramatu seen. Seentega ei ole siinmaal hõisata. Kohale jõudis ERR – hakkame filmima.

10.03

Anname tiigile puhkust ja vaatame üle ka laepealse. Mõni nahkhiire väljaheide ehk?

09.58

Vahva! Ind ei rauge. Naabrimees on käivitanud traktori ja pakub meile võimalikke uusi liike põllukündmise näol. Kraaviujur binakolaari all paigal ei püsi – närviline loom selline. Vaatame üle ka põrandaaluse ning leiame surnut teeskleva mardika ja juba tuttava metsapõrnika.

09.07

Kuna veekeskonna olud on võrreldes maapealsetega ilmastikust sõltumatumad, saatsime järjekordse ekspeditsiooni tiigielustikku uurima. Seekordseks saagiks oli ogaujur. Tublisti täieneb siiski ka linnuliikide nimekiri – roo-loorkull, kühmnokk-luik, jõgi-ritsiklind, kanepilind, hõbehaigur …

08.49

Meie improviseeritud laboris on olemas hädavajalikud vahendid väikeoleste (pisividinate) määramiseks: binokulaar, määrajad (spetsiaalselt nende hoidmiseks disainitud kruustangidega), kõikvõimalikud abivahendid ja loomulikult laboris kohustuslikud tulekustutusvahendid. Puudu on aga määratavad, sest hommik on olnud jahe ning vihmane.

Igati eeskujulik välilabor

07.06

Eile rõngastatud rasvatihasepoeg oli hommikul pesakastiaval valves. Hetk hiljem lendas ta kastist välja, tegi esimese lennu üle tiigi ja maandus oksale. Pikka ja edukat lendu!

Kohe läheb lendu

05.25

Varahommik on täis linnulaulu. Eilsetele linnuliikidele lisandusid ronk, pöialpoiss ja sookurg.

Taas on võrgus hallrästad

22.49

Ööpüüame nii.

22.32

Pimeneb, määrajate leheküljed ja pilditahvlid muutuvad minut-minutilt loetamatuks. Sisestame seniseid vaatlusi (hurraa! taimed said tehtud) ja hakkame valmistuma ööpüügiks. Vahepeal tuli vaatluspunkti peremehel lahendada mure ootamatult pruunikaks muutunud veega, kuid nii, nagu selle värvi ootamatult pruuniks muutus, muutus vee värv hetkega jälle kristallselgeks tagasi. Hämmastav! Väsimus annab ennastb märku, kuid oleme ju ka kogu päeva tegusad olnud.

21.20

Vähemalt viie munaga pruunselg-põõsalinnu pesa leidmine lõkkehunnikust oli tore – lapsed märkasid seda. Taimeteadlikud kammivad ei tea mitmendat korda läbi tiigi ümbrust ja metsaserva ja määrasime toe, kes liikus mööda kõrt. Ööpüük ja nahkhiire vaatlus on veel ees, kuid vahepeal peab ka oma ihu eest hoolt kandma. Käib artelu, kas määrata liigi või perekonna tasemel. Puhas nauding maratonist!

20.10

Käisime kaameraga linnuvõrke kaemas.

19.35

Looduvaatluste juurde käib enamasti ka nende jagamine teiste huviliste, valdkonnakaaslaste ja sõpradega: nii sünnib uusi teadmisi ja tekivad väärt mõtted. Käimas on Facebooki otselülitus – jälgida saab maratoni lehelt!

18.38

Tark loodusvaatluste maratoonar teab, et tuleb võtta aega. Oluline on, et laual oleks maratonisupp ja see on meil olemas. Supi kõrvale määrame taimi, õigemini määravad need, kes osakavad ja suudavad. Vilunud (loe: väsinud) kalad lebavad binokkel silmil selili murul ja ootavad/loodavad näha röövlinde. Äsja tuhises üle pea lõopistrik.

Maratonisupp on laual.

17.58

Väike veekogu pakub jätkuvalt avastamist – kiilivastsed, konnad, pisiteod, rikkalik veetaimestik … Veega seotud vaatlused on siiani olnud Ekke ja Kuido õlul ning saak üsna rikkalik. Ja sõpru tuli juurde – järjest vahvamaks läheb -, mõnelt sõbralt tuleb määramisabi paluda ka SMS-i teel. Andro, uu!

Tiigist leiab kümneid kiilivastseid

17.30

Seni, kuni laanerähni veel vaatlusalal kohanud ei ole, peame temast lugema tänasest Arterist.

Nii blogis kui ka lehes

16.48

Suursamblikud on hurmavad ja aitavad määrata õhu saastatust ning metsade looduskaitselist väärtust. Linnuvaatleja vaatlusalal on neid rohkesti ja abiks nende äratundmisele on Tiina Randlase, Andres Saagi ja teiste koostatud määraja “Eesti puudel kasvavad suursamblikud”.

Vaatad lähedalt ja näed!

15.35

Meie vaatlusalal on ka mitu-mitu pesakasti erinevatele liikidele. Selgus, et täna-homme on kahest kastist lahkumas rasvatihase pojad, kes enne lahkumist said nad rõngad jalga.

Loodusvaatluste maratoni juures on tore see, et sellel osalemine ei pea absoluutselt olema seotud sellega, mida sa igapäevaselt teed või millisel alal töötad. Kogenud, see tähendab kolme-aastase maratoni kogemusega osalejad, teavad, et maraton on kui hariv puhkus ja rõõm toredatest kaaslastest. Eriti kui kogetud on keskmiselt pikk koroonaaeg.

Mitu vaatlejat on vaja rasvatihase poegade rõngastamiseks?

15.10

Saladuskatet kergitades – Linnuvaatleja vaatlusala asub peaaegu Vastseliina aleviku servas metsa ääres. Vastseliina 1342. aastal ehitatud muinaskeskuse piiskopilinnus asub kohas, kus Meeksi oja suubub Piusasse. 18. sajandil, mil linnus hävitati, rajati praegune valla keskus. Muinaskeskus kannab praegu Vana-Vastseliina nime. 14.-18. sajandini on Vastseliina piirialana sõdade tallermaa ja vaheldumisi venelaste, rootslaste ja poolakate hallata. Jah, vana ja kirju ajalooga asula.

Maratoonlane: “Esimese klassi putukas!” Tõesti uhke jooksiklane ei jõudnud plehku pista. Ning, lugupeetud kassiomanikud, üks kass otsib kodu. Täpsemalt saab lugeda Linnuvaatleja teadusuudistest siit ja siit.

14.20

Draama linnuvõrgus. Isane suur-kirjurähn protesteeris häälekalt, kuid nõustus lõpuks siiski rõngast kandma. Hallrästad aga väljendasid oma pahameelt rahvapärase nime kohaselt (paskrästas) – rõngastaja särk sai täis roojatud. Lindudega on siinmaal üldse hästi, nagu ka liblikatega, keda järjest kasvav temperatuur ja soe päike jupikaupa välja meelitavad.

Isane suur-kirjurähn, püütud ja vabastatud.

13.40

Maastiku hindaja Rohemeetriga mõõtmine näitab, et meie vaatluskoha toetus elurikkusele on 74% ning see on korralikult tulemus. Seega ei suuda me kindlasti kõiki vaatlusalal leiduvaid liike maratoni jooksul määrata. Võtame rahulikult.

13.13

Vaatlejaid tervitab päike! Aga ainult korraks. Taas on taevas tume ja iga hetk ähvardab sadu, õhk on lämbe. Päike, pilv, päike, pilv – nii see ilm on ja vaatlemist korraldab. Noorim osaleja sattus tiigis peale tähnikvesilikule. Kena isend.

Tähnikvesilik - püütud, määratud, vabastatud

12.52

Vaatlejad tormavad väljas ringi, esimesi leide ning vaatlusi tuleb uksest ja aknast. Juba on vahva! Asume jupikaupa määrama, küll jõuab – päev on pikk ja vaatlusala kompaktne.

Tiik on elu täis.

12.05

Kell sai 12 ja maraton on seega alanud. Justkui teades, et alustame südapäeval, ootas esimene lind võrku lendamisega: vana rasvatihane sai rõnga jalga ja taas lendu. Ilmselt on tegu kohaliku linnuga, kel käimas poegade toitmine. Taevast tuleb peenikest vihma, mis tähendab, et putukad on varjus. Keskendume esialgu taimedele, sest need ilmast ei hooli. Palume botaanikutelt mõistvat suhtumist ja mitte solvuda!

Isane rasvatihane - esimene rõngastatud lind (ilmselt ei jää viimaseks).

11.20

Kirves ei tohi seista jõude – laastud lendavad, nii valmivad linnupüügivõrkude vaiad. Loodevasti õnnestub meil linde püüda ja rõngastada. Linnud saaksime kirja ka kuuldes ja vaadeldes, kuid rõngastades suurendame oma panustame veidi rohkem teaduse tegemisse.

Kirves välgub, lastud lendavad, peagi on linnuvõrgud üleval.

10.45

Hakkame sättima. Sätime. Linnuvaatleja saabus Vastseliina vaatlusalale, käib varustuse (määrajate, topsikute, potsikute, binoklite) sättimine, et keskpäeval alustada (kolmekordne sättimine, ärge pange pahaks). Ilm on küll pilves ja taevast langeb üksikuid piisku, kuid see ei saa takistada loodushuvilist.

Kell on paigas, stardini jääb 1 tund ja 10 minutit.

06.00

Peagi, juba kell 12 saab alguse ööpäev kestev ja üle Eesti toimuv Loodusvaatluste maraton ning kogu maratoni jooksul saab selle edenemist jälgida ka Linnuvaatleja kodulehel ilmuvate blogipostituste kaudu.

Loodusvaatluste maraton on aasta-aastalt enamate osalejatega üle Eesti toimuv üritus, mille käigus on igal osalejal võimalik kas omapäi või oma valdkonna parimate asjatundajate juhendamisel saada tuttavamaks Eesti looduses elavate loomade, seente ja taimedega. Loodusvaatluste maraton on väärt ettevõtmine nii lastele eluslooduse mitmekesisusest rohkem teada saamiseks kui ka kõikidele Eesti elurikkuse märkamiseks ja enam väärtustamiseks. Sellest, millisena näevad maratoni eesmärki korraldajad ja mille poolest selle-aastane maraton tesistmoodi on, saab kuulata maratoni peakorraldaja Veljo Runneli ja teavitusjuhi Triin Nõu intervjuust Vikeraadio saatele “Huvitaja”.

Linnuvaatleja soovitab kindlasti pere ja sõpradega külastada mõnda endale lähimat avalikku vaatluspunkti: rõõmus meel, uued teadmised ning loodus- ja elurikkuse poolt pakutav hea tunne on kindlasti tagatud. Lisaks annab iga maratonil osaleja panuse ka Eesti ja maailma teadusesse, kuna kõik kontrollitud vaatlused lähevad Eesti teadlaste loodud andmehaldussüsteemi PlutoF kaudu ka ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi GBIF. Mitmel pool Eestis asuvad avalikud vaatluspunktid leiab siit.

Kes Loodusvaatluste maratoni tegevustes kaasa lüüa ei saa, saab maratonile kaasa elada Vastseliina vaatluspunkti blogipostituste kaudu. Postitused alates südapäevast ilmuvad mõne aja tagant siia.

Loodusvaatluste maratoni peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum, kaaskorraldaja portaal Linnuvaatleja. Loodusvaatluste maraton kuulub Loodusfestivali kavasse, mille põhiprogramm toimub sel aastal augustis.

Põnevaid vaatlusi ja paeluvat blogijälgimist!

Sigrid Ots ja Marko Mägi
Linnuvaatleja